tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid. Baudrillard'i nägemuse kohaselt on väline külg määrava tähtsusega inimeste nägemuse kujunemisel mingitest sündmustest ning asjad ei juhtu, kui neid ei nähta. Enim pakkus talle huvi tänapäeva hüperreaalne maailm, mis "genereerib reaalsust mudelite kaudu, mil puudub päritolu ja tõelisus" tegemist on vaid simulatsiooniga - hüperreaalsuse kontseptsioon. Benedict, Ruth - USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik: näitas oma teostes, et rass, keel ja kultuur on üksteisest sõltumatud ja väide, et mõni rass on teisest väärtuslikum, pole tõsiseltvõetav. Kultuur on mõistetav tema väärtussüsteemi ja skaala kaudu. Iga kult omab ,,isikupära", kultuuri vaim - eetos. See kultuuri vaim määrab indiviidide eluviisi ning juhib nende mõtteid ja tundeid. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof
Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard, Jean prant postmodernistlik filosoof, sotsioloog ja kulturoloog; Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid.= hüperreaalsuse kontseptsioon. Temalt terminid ,,massitarbimine" ,,simulatsioon". Benedict, Ruth USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik. Iga kult omab ,,isikupära". Valitud kultuurimudel määrab ära inimese tegutsemis- ja mõtlemisviisi. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi koolkonnaga. Boas, Franz oli USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades
võimalik aru saada ainult, kui seda kultuuri terviklikult uurida. Me ei tohiks teise kultuuri väärtusi hinnata oma standardite järgi. Moraalsus on relatiivne. Väitis Loode-ranniku Kwakiutlite(Boase uurimus), Pueblo indiaanlaste (tema enda uurimus) ning Uus-Guinea Dobu kultuuride (Meadi ja Reo Fortune uurimus) põhjal, et nende väärtused on väga loogilised nende oma kultuuri süsteemis Margaret Mead (1901-1978) Ameerika kultuurantropoloog, kes rääkis ning kirjutas meedias pidevalt Populariseeris innukalt antropoloogiat ning selle avastusi Ameerikas ning Lääne kultuuris. Tema mõtteavaldused ja uurimustulemused seksuaalelu kohta Vaikse Ookeani lõunaosas ning Kagu-Aasias mängisid suurt rolli 1960ndate seksuaalrevolutsioonis. Sündis Philadelfias, kasvas üles Doylestownis. Isa professor, ema sotsioloog. Perekond kolis tihti, seetõttu haridus nii koduõpetajatelt kui tavalisest koolist. BA 1923
Isomorfism mingi kahe asja struktuurid on samasugused; üksühene struktuurne vastavus The Races of Mankind rassistlike uskumuste vastane teos Ameerika sõjaväelastele The Crysanthemum and the Sword uurimus distantsilt Jaapani ühiskonnast ja kultuurist saanud ka kriitikat (ameerikalik vaade) Kriitika: Idee kultuuri ja indiviidi isomorfismist liiga abstraktne ja üldistav Margaret Mead (1901-1978): Ameerika kultuurantropoloog, kes figureeris pidevalt meedias 60ndatel ja 70ndatel Populariseeris antropoloogiat ja selle avastusi Uurimusi seksuaalelu kohta mängisid rolli 60ndate seksuaalrevolutsioonis Lapsena reisis perega palju ringi haridus nii koduõpetajatel kui koolist selles tulenes huvi tulevikus laste hariduse vastu Oma uurimustes keskendus lastekasvatusprobleemidele, indiviidile, kultuurile uuris ka imetamisprotsessi Välitöö kaheksas erinevas ühiskonnas
impressionistlikus proosas väljendatakse. On lintšimislugusid, tegevust nii tööstuslikes Põhja linnades kui ka Lõuna maakolgastes. Luuletused on õhulised, unistuslike kujundite rikkad, kohati meenutavad töö- või pidulaule; Zora Neale Hurston (1891 – 1960), ebatüüpiliselt suhtus valgetesse võõristuseta ja erilise ohvritundeta. Oli kasvanud Floridas täiesti afroameerikalikus keskkonnas. Hariduselt folklorist ja kultuurantropoloog, kogus rahvalugusid Georgia osariigi Atlandi ookeani saarekestelt ja Jamaikalt. Folkloorikogumik „Muulad ja inimesed“ (1935). Peale peateose „Nende silmad vaatasid Jumalat“ (1937, kujutab visa mustanahalist tüdrukut, kes on optimist, kuid kellel meestega ei vea) avaldas autobiograafilise romaani „Jonah’ pudelkõrvitsaväät“ (1934) ja romaani „Mooses, mees mäelt“ (1939). Viimane jutustab Moosese lugu nii, et tegelaste otsene kõne on afroameeriklaste murdes ja