Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kultusotstarbelist" - 6 õppematerjali

Kreeka ajaloo põhiperioodid
4
doc

Kreeka ajaloo põhiperioodid

(agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad ­ sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga ­ peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud')

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
81 allalaadimist
Vana-Kreeka Arhitektuur
3
docx

Vana-Kreeka Arhitektuur

Siinkohal on Egiptuse templid kombineeritud kohalike traditsionaalsete megaronidega, et luua uuemat, lihtsamat ja elegantsemat vormi. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki, ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Templitüübi omapära ja ehitusmaterjalid Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad ­ sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga ­ peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud')

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
Ajalugu I Kursus Vanaaeg
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom? Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias. Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine,

Ajalugu → Ajalugu
105 allalaadimist
Ajalugu I Kursus-Vanaaeg
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom? Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias. Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine,

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

(agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad ­ sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga ­ peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud')

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun