Kirikuriik 1870. Aastal kaardilt. Paavst nimetas end pärast Kirikuriigi kadumist ,,Vatikani Vangiks". Üldse oli kõigi seni katoliku võimu all elanud maade (Itaalia, Hispaania, Porguali) demokraatlikel ja liberaalsetel liikumistel selgelt kirikuvastane varjund. Saksa riigis soovis Bismarck katoliku kirikut depolitiseerida. 1871. Aastal allutas ta kõigepealt kõik koolid riiklikule järelvalvele ja alustas nn kultuurivõitlust (Kulturkampf), mille käigus paljud piiskopid vahistati või olid sunnitud emigreerima ning paljud piiskopkonnad jäid aastateks hooleta. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias hakkasid pinged tasapisi vaibuma alles 1880. Ja 1890. Aastail, mil paavstiks sai tark ja kohanemisvõimeline Leo XIII (1878-1903). Sama paavsti ajal alustas katoliku kirik oma sotsiaalõpetuse kujundamist ja avas end ettevaatlikult tööliskonnale. Leo XIII järeltulija Pius X (1903-1914) ajal sai modernismivastane
18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all. Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. 1871 Pariisi kom- esimene proletariaarne diktatuur. Marx pööras sellele palju tähelepanud. Näide, kuidas töölised võivad võimu võtta- revolutsiooniline samm. -> Pariisi piiramine
valitsejale. 2) Internatsionaalne sotsialism, mis ei tunnista rahvuslikku paradigmat ega rahvusriigi prioriteeti (selle asemel maailma tööliste omavaheline solidaarsus). Klassi solidaarsuse idee, klassiline kuuluvus oleks olulisem kui rahvuslik kuulumine. Selleks et seda võita hakkab ta võitlema sotsialismi põhjustega, hakkab reforme tegema. Tulemuseks: 1) Kultuurivõitlus katoliku kiriku vastu (kulturkampf) 1870'tel. Preisimaa soovib allutada vaimulikud ametnikena riigile. Maiseadused (1873-74): Riiklikud ettekirjutused vaimulike koolitusele ja kiriklikule distsipliinile (valitsuse ja riigi kritiseerimine keelatud). Ebaõnnestub katolike vastupanu tõttu. Konfliktsete seaduste tühistamine 1886. Katoliiklaste umbusk (mitteametlikult) protestantliku riigi vastu jääb püsima, nad on II järgu kodanikud.
liitriigiks. Kõikidel liiduriikidel oli suur suveräänsus. Preisimaa oli üks Saksa liidu riik teiste seas, kuigi keisriks sai olla ainult Preisi kuninga dünastia. Preisimaa likvideeriti 1947. Bismarck jäi kantsleriks 1890.a-ni. Põhilised reformid:rahareform 1871 (ühtne rahasüsteem kuldmark), 1872 ulatuslik haldusreform, Saksamaa pealinnaks sai Berliin, mis oli 19.saj kasvanud väga kiiresti. Sisemised konfliktid, millega Bismarck rinda pistis: 1)Võimuvõitlus katoliku kirikuga (Kulturkampf(?)) . Küsimus katoliku kiriku suveräänsusest ühendatud Saksamaal ja ilmalikust võimust katoliku kiriku üle (Preisimaa luterlik, suur hulk liitunud riike katolikud) . Bismarck hakkas järjest nõrgestama katoliku kiriku rolli: võeti ära kooliinspektsiooni õigus, likvideeris jesuiidi ordud Saksamaal, maiseadused 1873 kõk vaimulikud, kes tahavad Saksamaal töötada, peavad olema õppinud Saksa ülikoolides ja omama Saksa kodakondsust (põhjustas
aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle 50% kogu maa territooriumist. Põhiseadus: Preisi hegemooniale alluv liitriik. Keskvõim kontrollib relvajõude, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Liiduriikidele alluvad haldus, kohtud ja kultuur. Olulisim riigiorgan on Liidunõukogu ja on olemas pärilik riigipea saksa keiser. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. Selle mõistega ('kultuurivõitlus') tähistatakse Saksamaal Otto von Bismarcki valitsetud Preisi Kuningriigi (hilisema Saksa Keisririigi) ja paavst Pius IX aegse katoliku kiriku vastuseis. Vastasseisu alguseks peetakse 1871. aasta juulit, mil riigikantsler Otto von Bismarck likvideeris liberaalide toetusega Preisi kultuuriministeeriumist roomakatoliku ametkonna. Novembris keelas ta preestritel poliitiliste sõnavõttude pidamise
annaabi.ee 
