See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise kui ka väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Ohtudest ja probleemidest hoolimata on jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Väikeriigile, kellel pole ressursse ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks (Lauristin 2006).
Eesti Keskkonnaministeeriumi hinnang Eesti jätkusuutlikkusele Vaatamata ohtudele ja probleemidele on meie hinnangul jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Põhjus: teadmusühiskond on ainus arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi refleksiivsel teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise- kui väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid (strateegilise kavandamise institutsionaalne ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks. Kindlasti ei ole ka teadmusühiskond ideaalne maailm ega unistuste riik. Samas peaks see mudel (vähemalt teoorias) olema teadlik ka iseenda nõrkustest ja ebakohtadest, mis on esmaseks tingimuseks neist ülesaamiseks. Eeldused liikumiseks teadmuspõhise ühiskonna suunas
Kõik näevad elu läbi oma meeleseisundi prillide. Vaatamata sellele, et inimolenditena asustavad kõik ühtsama füüsilist ruumi ning kogetakse samasugust meeldivate ja piinarikaste kogemuste diapasooni, tajutakse seda oma loomuse tõttu väga erinevalt. Kui arendatakse endas laiahaardelisemaid ja positiivsemaid isikuomadusi, kogetakse sügavat õnnetunnet, mis ei sõltu välistest tingimustest. End mitte väärtustades ning negatiivseid loomuomadusi kultiveerides jääb elukogemus piiratuks, süngeks ja õnnetuks isegi siis, kui ümbritsevad tingimused on meeldivad. Siit karma seaduse käsitlusest järeldub selgesti, et kõlbeline elu on vaimsel teel keskse tähtsusega. Positiivsed muutused hõlmavad oskuslike tegude valikut, see võimaldab vaimsel potentsiaalil üha rohkem avalduda. Meditatsioonist üksi ilma kõlbluse teadliku arendamiseta selleks ei piisa, ka mitte budistliku filosoofia sügavaima mõistmise korral. 2 EETIKA ASPEKTID 2
puitmössi (lehtpuutselluloosi), milleks kulub 350 000–400 000 m³ haavapuitu. Miks ikkagi põlatud? Haaba iseloomustades on metsateadlane Oskar Daniel ligi 80 aastat tagasi [3: 197] kirjutanud: „Klassikalise metsateaduse esindajad, saksa metsamehed nimetavad teda sagedasti „metsa umbrohuks“ ja ka meil ei ole ta üldiselt suures aus ..“. Sellisel hinnangul on mitu põhjust. Eelkõige arvatavasti asjaolu, et okaspuid kultiveerides ja kultuure hooldades tuli raiestikel sageli võidelda tüütu haavavõsaga: nagu teada, on haaval haruldane võime anda pärast raiet rohkesti juurevõsu. Juurevõsu kasvab kiiresti, juba üheaastased võsud võivad küündida üle kahe meetri, sealjuures võib nende hulk pinnaühikul olla üllatavalt suur. Niisiis moodustab haavavõsa tihniku, mille varjus teiste (eriti valgusnõudlikumate) puuliikide kasv pidurdub. Et viimaseid valguse kätte aidata, peabki metsakasvataja tegema lisatööd
tühjaks luuluks tunnistamises. Küsimus ei ole ainult Jaanis kui ebahaiges, kelle surmamõtted on «luulumõtted meditsiinilise kirjanduse baasil», vaid tema elukäsituses, filosoofias ja eetikas. Jaani näol tuleb jällegi ilmsiks see moraali ja intellekti vastuolu, mida nägime juba Sven Voore puhul. Surmaga silmitsi seistes püüab Jaan õigustada mis tahes käitumisviisi, paljastab oma moraalituse ja egoismi. Teadlikult heidab ta kõrvale moraali, kultiveerides niiviisi eetikavaba isiksust. Romaani lõpus juhitakse traagiliselt alanud lugu satiiri. Jääb lahtiseks, kas selline järsk pööre vastassuunda tahab olla ka eksistentsialismi parodeerimine või vähemalt kriitiline hinnang sellele filosoofilisele voolule. Kuid võibolla on taas tegemist juba varem tuntud autoripoolse skepsisega, mis kannab omamoodi nõutuse, lahendamatuse märki, igal juhul on aga tegu vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele.
) Selle imperatiivi abil saab testida konkreetseid moraalireegleid. Kas reegel "Sina pead varastama!" võiks saada üldiseks seaduseks? 136. Vooruseetika Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. Erinevalt Kantist ja utilitaristidest ei keskendu vooruseetika üksikute tegude õigsusele või väärusele, vaid indiviidi elule tervikuna. Põhiküsimus: kuidas peaksin elama? Vastus: kultiveeri (arenda) oma voorusi. Voorusi kultiveerides saad sina inimolendina "õitsema". Vooruseetika põhiidee Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene peab oma lubadusi, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Moodsad voorusteoreetikud Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-)
üle ise otsustada. Tähtis on, et teataks kui palju toode või teenus meile endile maksma läheb. Kui turul on piisavalt ruumi, puudub konkurents, ei oma kulude analüüs erilist tähtsust. Kasvanud konkurentsi tingimustes tekib aga paratamatult vajadus teada meie poolt toodetavate ja müüdavate toodete omahinda. Traditsiooniliselt kuluarvestuse meetoditest rääkides on teada arusaam, et ettevõtte KULUD ON SEOTUD JA TEKITATUD ettevõttes toodetud TOODANGU poolt. Sellist arusaama kultiveerides kasutatigi peamiselt TÄISKULUARVESTUSEL PÕHINEVAT OMAHINNA kalkulatsiooni. Kuid täiskuluarvestuse eesmärgiks ei ole mitte korrektne kulude tekke kajastamine vaid see, et tagada kõigi üldkulude katmine ettevõtte tulude poolt. Täiskuluarvestusel põhinev omahinna kalkulatsioon on suunatud finants-arvestusele st. kulude jagamine toodangule annab varude maksumuse bilansis ja realiseeritud toodangu kulud kasumiaruandes, aga ei anna vajaliku infot majandusotsusteks.
annaabi.ee 
