1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul. Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C.
e =1,6 * 10 -19 q=N*e N- elementaarlaengute arv Vähem kui ühe elementaar laenguga keha laengut ei ole võimalik mõõta. Punktlaeng selline laetud keha mille mõõtmetega võib mitte arvestada. Columbi'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kaugusega. q1 * q2 F= k r k = 9,0 * 10 9 k näitab jõudu njuutonits, millega mõjutavad teineteist kaks ühe kulonilise laenguga punktlaengut ühe meetrilise distantsi pealt.
1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul. Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C.
elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Tuumareaktsiooni iseloom muutub, kui sellesse suunata järjest suurema energiaga prootoneid- väikestel energiatel toimub elastne põrge, suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks. Ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonite toimel, sest tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabandeda prootonid ja kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi lähendeda uuele tuumale. Reaktor ei saa töötada ilma neelajata, sest töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt, kütuse hulk väheneb ning neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. Tuumapommi võimendamise asemel ehitatakse vesinikupommi, sest tuumapommis on kütuse-poolkerade mass piiratud(kriitiline mass), alanud reaktsioon jätkub muutumatu kiirusega, vesinukupommis tekkinud energia ületab sadu kordi tuumapommi võimsuse
a-lagunemisega kaasneb y- radioaktiivsus,sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 5.kui tuum a laguneb siis aatom osutub 2kordselt negatiivselt ioniseerituks,elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti.6. uumar.isel.Väikestel energiatel toim elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest enam osakesi välja, lõhub tumma kildudeks 7.1)suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabaneda prootoneid.2)kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale8.Tööting. reaktoris muut. Pidevalt.Kütusehulk väh, Neelajaga saab paljunemistegurit regul.10.Ei sõltu, täthis on alg-lõpp-tuumade seosenergia11.eelised: kütuse küllus, rad.jääkide puudumine
Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Takisti tema takistust ei saa muuta, reostaat tema takistust saab muuta, kasutatakse vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike pindalast ( mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus pöördvõrdeline ). 2V ühe kulonilise laengu viimisel lambi ühelt klemmilt teisele teeb elektriväli tööd 2 dzauli, 0,016 * mm2 / m 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga hõbedast traadi takistus on 0,016 oomi, 9,8 * 10-8 * m 1m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga rauast traadi takistus on 9,8*10-8 . I=U/R, I = voolutugevus A, U = pinge V, R = takistus , I on võrdeline U ja pöördvõrdeline R, R = *l/S, R = takistus , = eritakistus * mm2 / m ja * m, l = juhi pikkus m, S =
*Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareaktsiooni iseloom, kui selle tekitamiseks rakendada järjest suurema energia prootoneid? *Väikestel energiatel toimub elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5.Mis juhtub aatomiga, kui selle tuum -laguneb?
Tahkumiseks nim aine üleminekut vedelast tahkesse. Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Soojusmahtuvuseks C nim soojushulka, mis kulub antud keha temp muutmiseks 1°C võrra. 8 Elektrostaatika 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. Coulomb'i seadus: kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ekvipotentsiaalpinnaks nim pinda, mille kõikides punktides on el välja punkti potentsiaal ühesugune. Elektrilaeng on keha omadus avaldada elektrilist mõju ja ise alluda sellele mõjule. Ta on alati seotud
µ0 - magnetiline konstant aine magnetiline läbitavus 240. Mis on elektrilaengu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? Avaldub valemi kaudu: I = q/t => q = I*t 1C = A s 241. Mis on elektrostaatilise välja potentsiaali ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? Ühik: 1V (volt) Põhiühikute kaudu: = W/Q = A/q = 1J/1C 242. Mis on pinge ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? 1 V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 243. Mis on elektrimahtuvuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? Ühik: 1F Põhiühikute kaudu: C = q/U = 1C/1V 244. Mis on juhi takistuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? Ühik: 1 Põhiühikute kaudu: I = U/R => R = U/I = 1V/1A 245. Mis on elektromotoorse jõu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? Ühik: 1V
annaabi.ee 
