Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil. Olukorrad, kus kasutatakse üldiselt alisuva stiili: · vaidlusalune küsimus pole eriti oluline; · teise inimese seisukohti ei ole võimalik muuta ja pole võimalik asju arutada; · kui tekkivast arutelust saadav kasu ei kaalu üles kaasnevaid probleeme3 Agressiivne stiil Agressiivse suhtlemisstiiliga inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid sageli teiste kulul. Tal pole mingeid probleeme oma vajaduste edastamisega, tehes seda sarkasmi või naljatlevate
Kümneid erinevaid definitsioone kokku võttes võib järeldada, et enesekehtestamist käsitletakse kui suhtlemisoskust, mis võimaldab inimesel avaldada oma tundeid, mõtteid, uskumusi, arvamusi ja vajadusi sellise käitumise viisiga, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi ja heaolu tunnet. 2 ENESEKEHTESTAMIS STIILID 2.1. Alistuv stiil Alistuvalt suheldes ei väljenda te oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritate neid edastada kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid ja soove sootuks tagasi. Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama. Kui söandategi midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või mõtlete välja ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõnelemisviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju
Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Saan olla nii kehtestav, agressiivne kui ka pasiivne erinevates olukordades. Kehtetavat käitumist on võimalik õppida ja siis saab inimene ise valida, millal ja kus ennast kehtestada. 1.1 ALISTUV STIIL Alistuvalt stiili saab ära tunda teatud käitumisviiside järgi. Esiteks alistuv inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid, soove otse, vaid üritab teha seda kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldud sosina abil. Võimalik on ka see, et alistuv inimene hoiab oma tundeid, soove sootuks tagasi. Alistuvas inimene kipub palju naeratama, kuulab vaikimisi ning peab teiste vajadusi enda omast tähtsamaks. Kui ta söandab midagi öelda, siis saadab tema arvamust vabandused: "Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel...Ma ei tohiks seda küll öelda, aga..." Midagi teiste inimestelt paluda on väga raske. Ja kui keegi palub
aega (vt alates lk 102). Pingevaba valvsus Kogu episood (üks paljudest, milles me oma õpetamis- ja juhtimisteekonnal osaleme) ei kestnud Kui Melissa (9. klass) siseneb hilinedes ja sõpruskonna naeru saatel klassiruumi, võtab õpetaja ta üldsegi kaua. vastu naeratuse, kerge kulmukortsutuse ja tervitusega. Ma nägin neid silmanurgast üle mänguväljaku enda poole tulemas. Mul polnud soovi neid keha- „Tere tulemast, Melissa!“ (tüdruku sõbrad naeravad). Natuke vaiksemalt: „Ma panin tähele, et sa keelega peletada. Ma olen näinud, kuidas õpetajad kutsuvad õpilasi enda juurde, seistes harkisjalu, hilinesid. Palun võta istet.“ Õpetaja ei tee sel hetkel probleemi hilinemisest ega tõsiasjast, et tüdruk
ja kohmakas, vaatles Athos tundide kaupa kas oma pudelit ja klaasi või Grimaud'd, kes, olles harjunud märguande peale kuuletuma, luges oma isanda elutust vaatest tema viimse kui soovi ja täitis need silmapilkselt. Kui nelja sõbra kokkutulek sattus niisugusele hetkele, siis oli meeletu pingutusega öeldud sõna kõik, millega Athos võttis osa vestlusest. Seevastu aga jõi ta üksi nelja eest, erinedes neil silmapilkudel oma tavalisest olekust vaid tugevama kulmukortsutuse ja veelgi sügavama kurvameelsusega. D'Artagnan, kelle teravat ja juurdlevat vaimu me tunneme, ei olnud kõigile püüetele vaatamata suutnud oma uudishimu selles küsimuses rahuldada ega selgusele jõuda sellise laostumise põhjuse ning sündmuste suhtes, mis selle olid esile kutsunud. Athos ei saanud iialgi kirju, 300 kunagi ei võtnud ta ette midagi niisugust, mis ei oleks olnud teada tema sõpradele. Ei võiks öelda, et vein oli see, mis muutis ta kurvaks; otse vastupidi, ta jõi ainult
annaabi.ee 
