Prantsusmaalt voolab läbi Reini jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km². http://cdn1.spiegel.de/images/image-1205 810-860_poster_16x9-oxgr-1205810.jpg Prantsusmaa loodusvarad Prantsusmaal on palju loodusvarasid. Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub kullasetteid, pertooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali, savi. Kasutatud allikad 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_j%C3%B5ed 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_presidendid Aitäh, et vaatasite!
Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Lennundus
keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi looduvarasid : kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Maavarad Loodusvarad: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini,niobiumi, tantaali, savi Maavarad Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tippMont Blanc (4808 m). Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit,tsink , uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi[2]. Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2] Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Muusika
Prantsusmaa poole. Kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Kliima Suuremal osal riigist valitseb mereline paraskliima. Keskmine temperatuur on suvel 17°- 24°C ja talvel 2°-7°C. Mägedes langeb temperatuur talvel alla 0°C. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult loodusvarasid, eriti kivisüsi, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu ja kala. Leidub ka kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Looduslikud ohud Nendeks on üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. -5- Prantsusmaa Kristel Tilk Transport
naat, . päevakivi, puit ja kala toiduEaLinkeoid gutoodangus . on Prantsusm üle 16% aa osa Prantsuse kullasetteid Guajaanas leidub aga a m a ja n d u s lik võimsus on , petrooleu Prantsusm a n da, kus mit, kaoliin e-F ra nc e `i p iir ko nioobiumi,
annaabi.ee 
