survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid. Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi kulgliikumisega tihedalt vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. 23. Membraanpumbad Membraanpumba ehitus: A-
Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.ekstentrilise rootori labad liiguvad pöörlemisel korda mööda tekkinud vesirõngasse ning vastaspoolel taas välja.sellega tekitatakse surve. Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi kulgliikumisega tihedalt vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. Selleks, et see vahelduv hõrendus ei kanduks survetorusse ja surve ei mõjutax imipoolt,kuuluvad pumba sisenemis-ja väljutusavade juurde vastavad klapid.sellex,et tekitada reduktori pöördliikumisest kolvi kulgliikumist,kasutat. Vänt-kepsmehhanismi
liikumiseks. Pöördumist saab mõõta, kasutades pöördenurka, mida mõõdab nurk pöörleva keha mistahes punkti pöörlemisraadiuse kahe eri ajamomendil määratud asendi vahel. Kui pöörleb tahke keha, on selle kõigi punktide pöördenurgad samad. Nii saame keha pööret kirjeldada üheainsa, skalaarse suurusega. Tähistades pöördenurga , nurkkiiruse ning nurkkiirenduse , saame kulgliikumisega analoogilise võrrandi: (t)= 0+ 0t+ t2/2 pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: (fii). Ühik: 1 rad (radiaan). Põhivalem: =s/r , kus s on kaare pikkus ja r on raadius. 1 täispööre on võrdne 2 radiaaniga. Radiaan on ringjoonele joonistatud kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. 1 radiaan võrdub 57°17´.
Analoogiliselt kulgliikumisega saame liikumisvõrrandi: ja on kohavektorid. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures
Kaks mõõtemähist on vajalikud liikumissuuna määramiseks ning need on teineteise suhtes ¼ perioodi võrra nihutatud. Vastavalt sellele nimetatakse neid siinus- ja koosinusmähisteks. Induktosüüni mähiste sobiva kuju ning lülituse korral tekib induktosüünanduri väljundis tema rootori pöördenurgast sõltuv pinge U = Um * sin või U = Um * cos Kasutatakse ka kulgliikumisega induktosüüne (joonis 3.25) Joonis 3.25 Kulgliikumisega induktosüüni liikuvat osa nimetatakse liuguriks. Suure ulatusega kulgliikumise mõõtmiseks kasutatakse üksikutest lineaarsetest moodulitest koostatud induktosüüne, mille pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Trükitud mähiste asetuse, kuju, laiuse ja poolusjaotuse õige valikuga saavutatakse staatori ja liuguri mähiste vastastikuse induktiivsuse ja järelikult ka indutseeritud emj
annaabi.ee 
