Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920.aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis. Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki,
ja vesi satub nende vahele. Siis on plaate väga raske üksteisest eraldada just molekulide vaheliste tõmbejõudude tõttu. III Aineosakeste soojusliikumine Kõik osakesed maailmas on pidevas lakkamatus liikumises. Seda liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. S. on suunalt ja kiiruselt juhuslik ehk kaootiline. Osakese liikumise trajektooriks on murdjoon. Vaatamata suurele hulgale omavahelistele põrgetele molekulid ei kulu ega deformeeru. S. esineb kõikjal: gaasides kulgemisena, vedelikes võnkumise ja ülehüpetena ning tahketes ainetes võnkumisena. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on s-e kiirus. See liikumine lõppeks vaid siis, kui saavutataks absoluutne nulltemperatuur 0 K (kelvin) ehk -273,15°C. Üldiselt liiguvad väiksemad osakesed kiiremini. Molekulide soojusliikumise kiirus mõõdeti esmakordselt 1920 (Otto Stern). Molekulide jaotus kiiruste järgi vastab nn Maxwelli jaotusele. IV Browni liikumine
Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki. Seda tehes muutusid pildid pigem abstraktseteks. Sõda lõpetas futurismi("Modern art", 2007, lk 191) (Severini, 1920)
Paralleelsed reaktsioonid tihti reageerivad ained mitme paralleelreaktsiooni järgi. NT. lagunevad kloraadid kuumutamisel kahel viisil: 2KclO3->2KCl+3O2 ja 4KclO3->3KclO4+KCl Paralleelreaktsioonide tõttu tekib saadustena tihti ainete segu. Järjestikused reaktsioonid-paljud reaktsioonid kulgevad läbi ebapüsivate vahestaadiumite. NT. tekib vesinikbromiidi temperatuuril üle 500 K järgmiste reaktsioonide järjestikuse kulgemisena: a)Br2-> Br+Br b) Br+H2->HBr+H c) H+Br2->HBr+Br d) H+HBr->H2+Br e) Br+Br->Br2 Üksikute staadiumite kiirused erinevad ja summaarse kiiruse määrab kõige aeglasem reaktsioon. Ahelreaktsioonide puhul tekivad reaktsiooni võimelised osad, vabad radikaalid reaktsioonis eneses. Radikaali reageerimisel lähteainega moodustuvad saadustekõrval uued radikaalid, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist, tehakse vahet kolme staadiumi vahel: a) reaktsiooni teke b) ahela kulg c) ahela katkemine
astmekius. Samuti sumbuvus on väiksem. Ühe laine kiu läbimõõt on nii väike (9µm) ja murdumisnäitaja selline.et kasutatud sagedusel on võimalik ainult üks laine. Eri disperisiooni ei esine, kuid esineb kromaatilist disperisiooni. Ühe laine kiu sumbuvus on eriti väike võrreldes mitme laine kiududega. Eespool esitletud tüüpides kogu valgus kulgeb tuuma sees. Kui valguse kulgemist kirjeldame elekromagnetilise kiirguse kulgemisena, siis märgatakse, et optiline energia kulgeb osalt ka katte sees, see on tähtis ühe laine kiu puhul. Kasutatakse nimetust muutvälja läbilõige, kujutlemas seda osa piirkonnast kus valgus energeetiliselt kulgeb. Tähtsamat tänapäeval kasutuses olevat optilised kiu tüübid on (numbrid viitavad tuuma või muutvälja ja katte läbimõõtu): Mitme laine kiud : 50/125µm; Soome tähis GI 62,5/125µm; Soome tähis GK (tavaline mitme laine kiud) 100/140µm; Soome tähis GN
T temperatuur , R universaalne gaasikonstant, a ja b katseliselt määratavad konstandid, mis olenevad gaasist. Konstant a iseloomustab molekulidevahelisi tõmbejõude ja b molekulide ruumala. 7.7. Ülekandenähtused Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Neid mõlemaid liikumisi saab vaadelda kulgemisena. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele tänu soojusliikumisele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Difusioon toimub alati kontsentratsiooni vähenemise suunas. n - n2 Edasikandunud gaasi massi saab leida seosest m = D 1 S t , kus m on aine
imeda vana skeemi kohaselt. Nii täiendades üksteist nii sarnase ja kohanemise tööga tekib kognitiivne kasvamineedasijõudmine teel, kus laps mõistab, et teod on seotud keskkonnaga. Võrdlemine on kolmas funktsionaalne muutus, võrreldakse tendentse, mis tekitavad pingutust, organismi siseselt ja väliselt ja kognitiivsete elementide kulgemisena organismi sees. Võrdlus juhib last muutuseks. Näiteks sarnanemine kohanemiseks. Kui lapse olemasolev struktuur ei ole käsitlenud uut kogemust, ta vaatab uut olukorda võrdlevalt organiseerides selleks vaimse tasandi näidise, et saaks kohtuda keskkonna nõudmistega. Piaget esimest kognitiivse arengu astet nimetatakse sensomotoorseks (02). Läbi sensomotoorse arengu toimub ka kognitiivne areng. Sellele
annaabi.ee 
