aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas Seljaaju ehk spinaalsegment. seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8
kuubiline epiteel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Säsi paikneb munasarja tsentraalses osas ja koosneb sidekoest ja temas kulgavad veresooned ja närvid. Munasarja perifeerne osa, nn. parenhümatoosne tsoon e. koor sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. folliikuleid. Vastsündinud tütarlapse kumbki munasari sisaldab ~200000 (-- 400000) esmast e. primaarfolliikulit. Iga folliikul koosneb ühekihilisest follikulaarepiteelist, mis ümbritseb munarakku. Alates puberteedieast hakkavad osas primaarfolliikulites munarakud suurenema ja follikulaarepiteel muutub mitmekihiliseks - kujunevad sekundaarfolliikulid
ühele spinaalnärvide paarile, nim. seljaaju- ehk spinaalsegment. Selliseid segmente on seljaajus 31 - kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. Seljaaju valgeollus jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks ehk -sambaks. Nendes väätides kulgevad närvikiud on nn. projektsioonikiud, mis ühendavad seljaaju peaajuga ja ka üksikuid seljaaju osi omavahel. Samasuunalisi närvikiudude kimpe nimetatakse juhteteedeks. Seljaaju juhteteed kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. * Ülenevad ehk astsendeeruvad juhteteed on sensoorsed ning paiknevad valgeolluse külgväätide välimises osas ja tagaväätides. Nende kaudu kantakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusena tekivad valu, sooja, külma jt. aistingud. Koostanud M. Kolga 5 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Tema valgustmurdev võime on 13 dioptrit. Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid põhineb läätse omadusel muuta fookuskaugust see on akommodatsioon. * Klaaskeha on läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel. Väljastpoolt katab teda õhuke kile. Klaaskeha ei sisalda veresooni ega närve. Silmalihased Silmamuna on liikuv tänu oma kuue lihase koostööle: neli sirglihast ja kaks põikilihast. Sirglihased algavad silmakoopa tipust ja kulgavad silmakoopa seina pidi ettepoole. Lihased kinnituvad kõvakestale ja pööravad silmamuna vastavalt oma pikenemise suunale: välimine töötab väljapoole, sisemine sissepoole, ülemine - üles, alumine - alla, aga peale selle pööravad nad veidi ka silma sissepoole. Põikilihased pööravad silma väljapoole, samaaegselt sellega ülemine pöörab silma allapoole, alumine - ülespoole. Kõik nimetatud lihased on vöötlihased ja igast silma liigutusest
Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu juures viimase ühiku sotsiaalse piirkulu ja tootmisega seotud piirkulu vahe põhjal. Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt). Joonisel on meil kaks kõverat, mis väljendavad negatiivsete välismõjudega seotud kulutusi lisatuna tootmisepiirkulule. Kuna eelduse kohaselt on meil tegemist kasvava tootmise piirkulu ja saaste piirkuluga, siis seda väljendavad vastavalt üles paremale kulgavad kõverad, mille kohaselt iga järgneva ühikuga seotud kulutused kasvavad. Tehase kulud koosnevad sel juhul kahest osast: kulud sisenditele pluss maks. Ettevõtte kasum on maksimumis toodangumahu Qs puhul, sest siis annavad viimasele ühikule eelnevad ühikud veel kasumit ning viimase tooteühiku puhul on kulud ja tulud võrdsed (s.t. piirtulu on suurem kui piirkulu, kusjuures viimane sisaldab nüüd ka maksu). Sellest toodangumahust edasi hakkab kasum
annaabi.ee 
