· 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
Hüvasti Eesti kroon Koostaja: Tartu 2010 Eesti Vabariigi rahaühikuks pole olnud alati kroon. Kui loodi Eesti Vabariik, siis ei kehtinud kroon vaid 1918 oli kastutusel mark ja penn, kuid alates 11. juulist 1924 paralleelselt kasutati väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon kehtis aastatest 1928-1940. Kroon hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Enne kui leiti nimetus kroon, siis sellele eelnes pikk arutelu nimetuse
1924 kuni 1941. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 31.detsembrini 2010. 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Pankades vahetati kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, nüüd vahetab neid ainult Eesti Pank. KULDKROON Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. EESTI KROON AASTATEL 19281941 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
Esimene president oli K.Päts. Eesti mark – Eesti rahaühik aastail 1918-1927. Seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu, võeti vastu Saksa sõjavõimude poolt. Samas olid käibel ka Vene rublad ja Soome margad. 1919 mais võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend on Eesti mark. Eesti kroon – Eesti rahaühik, mis oli kasutused aastatel 1924-41. See oli võrdne Rootsi krooni väärtusega. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Uuesti võeti see kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992 erakorraline seisukord - MRP – Molotovi-Ribbentropi pakt, mittekallaletungilepind Saksa ja NSVL vahel, sellele kirjutasid Moskas 1939 augustis alla V.Molotov ja J. V Ribbentrop 21. juuni riigipööre - Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21.
Eesti Panga juures asutati kursikomitee, kes määras Eesti marga kursi igal esmaspäeval. Raha said vahetada üksnes need, kes suutsid vastavas komisjonis tõestada, et nad impordivad Eestisse hädavajalikke kaupu. Piirangud valuutavahetusel kaotati 1920. ja 1921. aastal. Margakursi stabiliseerudes 1921. aasta algul võtsid Eesti kodanikud Eesti Vabariigi raha omaks. Säästmisel eelistati küll endiselt kuld- rublasid või teisi kuldrahasid, kuid tsaari paberrublade ülehindamine lõppes. Nõukogude valitsus oli ise tsaariraha väärtuse langusele kaasa aidanud, vedades seda kastide kaupa välja ning luues endale mitte millestki välisvaluuta allika. Hoolimata rahakursi kiirest langusest ning kõige sellega kaasnevast täitis rahareform oma eesmärgi: riik sai hädavajalikke vahendeid, eelkõige sõjapidamiseks, kuid ka koolide, omavalitsuste ja muude asutuste ülalpidamiseks, investeeringuteks ning maareformi
ja hõbedasisalduse paljudes Euroopa maades nii tühiseks, et see ainus mündisort ei suutnud enam rahuldada raharingluse kasvavaid vajadusi. Keskaegne mündisüsteem pidurdas linnade ja kaubanduse arengut ning seetõttu võeti Veneetsias kasutusele krossid, mis kaalusid 2 grammi ja olid väärt kaks sillingit. 13ndal sajandil taastati Euroopas ka regulaarne kuldrahade müntimine, mille eelduseks oli ristisõdadega Euroopasse voolanud kuld.1252. aastast hakati Firenzes 3.5 grammi kaaluvaid kuldrahasid müntima ning nendel kujutatud liilia (flos) järgi hakati neid floriinideks kutsuma. 1284. Aastast sekundeerisid neile Veneetsia tukatid. Üks oluline probleem, millega tuli keskaja majanduses tegeleda, oli mündimetallipuudus, mis sai teravaks eriti hiliskeskajal. Kaubanduse maht kasvas, aga väärismetallitoodang ei jõudnud sellele järele. 13. sajandiks olid senised hõbedakaevandused ammendatud ja toodang piiratud. 14. saj oli hõbedatoodang alla 30 t aastas
Kõige parem on asi niisama jätta ja vait olla. Saame selletagi läbi.» «Oh, paganat, muidugi saame läbi. Ma ei räägi sellest, mulle teeb arvepidamine muret. Peame siin olema kole ausad ja avameelsed, teate. Peame raha üles kaasa viima ja teiste ees üle lugema -- siis ei teki mingit kahtlust. Aga kui surnu ütleb, et siin on kuus tuhat dollarit, teate, siis ma ei. . . » «Pidage,» ütles hertsog, «katame puudujäägi,» ja ta hakkas taskust kuldrahasid välja laduma. «See ori imestusväärt hea mõte, hertsog :-- teil on tõesti nutikas pea,» ütles kuningas. «Pagana pihta, va «kaelkirjak» peab meid välja aitama!» Ja ta hakkas samuti kuldrahasid välja laduma, pannes nad ülestikku. Taskud said peaaegu tühjaks, aga kuus tuhat oli täpselt täis. «Kuulge,» ütles hertsog, «mulle tuli uus hea mõte. Lähme trepist üles, loeme raha üle ja anname tütarlastele.» «Tont võtku, hertsog, las ma kaelustan teid
annaabi.ee 
