Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda
Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp
Seal kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel kõige sagedamini esinev puittaim on kadakas, kuid seal leidub ka arukaske, mändi sarapuud, pihlakat, pooppuud, türnpuud, kibuvitsa, põõsasmaranit jt. Hiiumaal esineb ka väga haruldasi hõredaid lookaasikuid, kus kased on kõverad, jändrikud ja pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid
esmatekkelisi looniite leidub tugevasti läbikuivavatel aladel. Mullakiht on liiga õhuke ning puud ja põõsad ei saa seal kasvada. Rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal 3 kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann. Pärandkoosluste väärtus/// Puisniitude uurimise ja kaitse peamised põhjused. 1. Liigiline mitmekesisus. 2. Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge liigirikkus. 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses. 4. Kultuuriline väärtus. 5. Majanduslik väärtus. 6. Esteetiline väärtus. Väetamise ja karjatamise mõju niidukooslusele. Väetamine Suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine võib produktsiooni tõsta kolm korda,
" ütles Lasse. See polnud õieti põrmugi naljakas, aga kuidas me Britta ja Annaga selle üle naersime. Toppisin endale taskuräti suhu, aga see ei aidanud, sest naer pääses ikkagi piuksuga välja. Ehkki, kui me üheksandast aiast üle olime saanud, jätsime naermise ja olime ainult vihased poiste peale, et nad meil kõik ära rikkusid. Ma panin ikkagi oma üheksa lille padja alla. Need olid: üks tulikas, üks nõiahammas, üks madar, üks sinikellukas, üks karikakar, üks kivirik, üks kuldkann ja veel kaks lille, mille nime ma ei teadnud. Kuid ma ei näinud üldse mingit und. Olen täitsa kindel, et see tuli ainult sellest, et need rumalad poisid meid naerma ajasid. Aga Ollega abiellun ma niikuinii! /8/ 11 Kasutatud kirjandus 1. http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php 2. http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/rk/jaan.htm 3. http://www.miksike
Peamised sugukonnad: kassinaerilised, kuldkannilised, näsiniinelised, kaksiktiibviljakulised Sugukond kassinaerilised – Malvaceae 3000 liiki Nüüd kuuluvad siia ka sugukonnad pärnalised, villapuulised, haisupuulised: balsapuu, kakaopuu, koolapähklipuu, durianipuu Sugukonna tuumrühm on Malvaceae s.str – perekonnad kassinaeris, puuvillapõõsas, rooshibisk Esineb välistupp Tolmukaniidid toruks kokku kasvanud Kupar või jaguvili Sugukond kuldkannilised Cistaceae kuldkann Helianthemum Sugukond näsiniinelised Thymelaceae harilik näsiniin Daphne mezereum Selts seebipuulaadsed - Sapindales 10 põhiliselt troopilist sugukonda Liitlehed või lõhestunud lihtlehed Õied hästi arenenud nektarikettaga Sugukond seebipuulised Aasia viljapuud litshipuu ja rambutan Meie perekond vaher Acer – varem omaette sugukond hobukastan Aeusculus hippocastanum – varem omaette sugukond Sugukond anakardialised mangopuu pistaatsiapuu äädikapuu e. sumahh
võivad sulglohud ja karstialad olla veega täitunud. Muldadest on iseloomulikud kuivad või gleistunud paepealsed ja rähksed rendsiinad. Enamasti on looniidud tekkinud sekundaarselt inimtegevuse (raiete, karjatamise) mõjul varasemate loometsade asemele, esmatekkelisi (primaarseid) looniite leidub kõige õhema mullaga, tugevasti läbikuivavatel aladel. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann ja hobumadar, niiskemates paikades ka lubikas, vesihaljas tarn ja sinihelmikas. Looniite on karbonaatkivimite avamustel Harju lavamaal ja Viru lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel rannavallidel ja kinnistunud luidetel. Iseloomulikud on õhukesed kuni keskmise sügavusega leetunud liivmullad. Nõmmeniidud on kujunenud raiete või põlengute