STRESS Stress- mis see on ja kuidas mõjub ? Stress on, kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik, või kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Stressi sümptomid Jaguneb kolmeks: -füüsilised, nt Peavalud, näo või lõuavalud, kuivav suu või kurk, neelamisvalud, kuklavalud -emotsionaalsed, nt Tujukus, depressioon, püsimatus või ülierutuvus -käitumuslikud, nt Hammaste krigistamine, kilenärviline naer, jalgade või sõrmede trummeldamine, küünte närimine 60 sekundit stressijuhtimisest negatiivse stressi muutmiseks positiivseks: 1. Sisestage endale positiivsust. 2. Manage silme ette pilt positiivsest tulemusest. 3. Olge muutumiseks piisavalt paindlik. 4. Võtke aeg maha. 5. Tehke kindlaks oma viljakaim tööaeg ja parim keskkond. 6. Liikuge. 7
Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine. Stressist vabanemine on väga tähtis, sest nii parandame oma elu kvaliteeti.
stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Füüsilised sümptomid peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Emotsionaalsed sümptomid ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus. Käitumuslikud sümptomid kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat
nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga. On ka psühholooge, kes väidavad, et stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Ka see pole vale, kuna inimesed on erinevad. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus. Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine,
äritehingute, lahutuse või sotsiaalsete perekonna probleemide tagajärjeks. 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid Me peame teadma stressi tunnuseid, et kiiremini aidata ennast ja sõpru. Paljud allpool äratoodud sümptomid saavad alguse väikeste ärritajatena, kuid muutuvad järk-järgult raskemaks, ning võivad viia tõsiste stressihaigusteni. Füüsilised sümptomid: peavalud, näo või lõuavalud, kuivav suu või kurk, neelamisvalud, kuklavalud, peapööritus, lihasevalud, iiveldus või oksendamine, kõhuvalud, kaalu vähenemine või suurenemine, isutus või pidev isu, valu rinnus, kõrvetised, külmad käed ja või jalad, unetus või liigne unisus. Emotsionaalsed sümptomid: ärritatus, tujukus, depressioon, püsimatus või ülierutuvus, närveerimine tühiste asjade pärast, impulsiivne käitumine, viha, paanikatunne. Käitumuslikud sümptomid: hammaste krigistamine, kilenärviline naer, jalgade või sõrmede
stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus. Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine,
annaabi.ee 
