taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni. Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline langus ning nad pikkema aja jooksul või kogu elu vajavad kõrvalabi ja hooldust (Rakhmatullina & Ibragimov, 2012). Üheks peamiseks eesmärgiks insuldi rehabilitatsioonis on ennetada kukkumisriski ning suurendada iseseisvust igapäevategevuste sooritamisel (Gialanella et al., 2013). Kognitiivse ja motoorse tegevuse omavahelist häirumist on seostatud probleemidega insuldist taastumisel, tasakaalu probleemide ja kukkumisriskiga (Hyndman et al., 2009). 3 2. Harjutuste programm Kodune harjutuste programm esimese aasta jooksul peale insulti aitab märkimisväärselt
taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni. Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline langus ning nad pikkema aja jooksul või kogu elu vajavad kõrvalabi ja hooldust (Rakhmatullina & Ibragimov, 2012). Üheks peamiseks eesmärgiks insuldi rehabilitatsioonis on ennetada kukkumisriski ning suurendada iseseisvust igapäevategevuste sooritamisel (Gialanella et al., 2013). Kognitiivse ja motoorse tegevuse omavahelist häirumist on seostatud probleemidega insuldist taastumisel, tasakaalu probleemide ja kukkumisriskiga (Hyndman et al., 2009). 2. Harjutuste programm Kodune harjutuste programm esimese aasta jooksul peale insulti aitab märkimisväärselt parandada patsiendi toimetulekut igapäevategevustega ning vähendavad igapäevategevustega
4. Mis on osteoporoosi ravi eesmärk ja millest raviplaan koosneb laiemas mõttes? Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne ning ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muudatustest. 5. Milliseid tegevusi saab rakendada osteoporoosi ennetamisel? Oluline on elukestev tervislik käitumismuster. Aktiivne eluviis ja treening tõstab luutihedust ja vähendab kukkumisriski (lihastrenn, liikumine). Elukestev tervislik ja mitmekülgne toitumine (Vitamiin D ja kaltsium). Kaltsiumi roll: vere hüübimisprotsess; lihaskontraktsioonide tagamine; neurotransmissioon; luude ja hammaste tugevuse tagamine. Vitamiin D: reguleerib kaltsiumi metabolismi ja taset vereplasmas ja soodustab lihastööd. Toidulisandid – kaltsium (kaltsiumkarbonaad või kaltsiumtsitraad soolana). Kaltsiumi imendumist parandavad vitamiin D, vitamiin C. Piirata kofeiini ja alkoholi tarbimist
(Omastehooldaja ... 2012: 112). Vannitoas on parem paigaldada põrandale mitte libisevad vaibad ja vanni põhjale kummimatt. Seinal peaks olema käetoe. Kodus kõndides on võimalik kasutada kepi. (Omastehooldaja... 2012: 112). On oluline ka tubade ning samuti trepide piisavat valgustus tagamine, et näiteks patsient saaks näha, et ta fikseeris kättes tassi või et oleksid nähtavad takistused, mis suurendavad kukkumisriski. (Ackley 2008: 855). 12 11. MUUTUSED PERIFEERIAS Miks patsiendil on sõrmed tundetuks muutunud? Kas sõrmede tundetuks muutumist oleks saanud ennetada? Kas sõrmede tundetuks muutumist saab tagasi pöörata (välja ravida)? Pöördudes õe poole patsient täheldab, et kättes on puudub taktiilne tundlikkus, vaid on säilinud nende funktsioneerimine. Samuti sõrmedes ilmneb kihelemine. Tundetuse
Kõik see raskendab tasakaalu säilitamist ja soodustab kukkumist. Kogetud kindlusetust nimetab vanur ,,pea ringi käimiseks". Õnnetusjuhtumid Talvel on kukkumise põhjuseks harilikult libedus, komistamine (väljas). Kodus põhjustavad komistamist vaibaservad ja lävepakud. Samuti soodustavad seda kulunud või kõrge kontsaga jalatsid. Sageli on õnnetusjuhtum seotud psüühilise seisundiga nagu kiirustamine, tähelepanuhajumine, mure, väsimus või depressioon. Kukkumisriski suurendab tasakaalutunnetuse langus, mistõttu vähesedki konarused võivad põhjustada kukkumist. Haigused Tavalise kukkumise põhjuseks on mitmed kesknärvisüsteemi haigused, näiteks halvatus jm. Parkinsonism, ortostaatiline hüpotoonia ja aju perfusioon hetkeline nõrgenemine, näiteks südamehaiguste korral võivad samuti olla kukkumiste põhjuseks. Seda võivad aga põhjustada ka nakkushaigused, üldseisundi nõrgenemine ja nendega sageli kaasnev dehüdratatsioon.
Varba kõrgus on vertikaalne vahemaa suurest varbast põrandani kõnnitsükli hoofaasis. Vanemaealistel väheneb see näit kuni 50%, mistõttu on tähtis sellele aspektile tähelepanu pöörata. Täiskasvanul on kõnni ajal varba kõrgus 1,5- 2 cm, vanemaealistel aga vähem kui 1 cm. Seda muutust on võimalik kliinilises sitatsionis hinnata kõnni filmimisega sagitaaltasapinnas. Varba kaugust põrandast püütakse suurendada juhtudel, mil patsient soovib vähendada kukkumisriski. Et kõnni hooperioodi keskfaasis suurendada varba kõrgust põrandast, peaks patsiendile juhendama ka puusa ja põlve painutust. Liigutuslikud kõnnimuutused vanemaealistel Ka sagitaalses tasapinnas võib graafiliselt (joonis 5) näha jalaliigeste liikuvuse erinevusi täiskavanul ja üle 70. aastastel, kus peamised erinevused ilmnevad: • Puusaliigese korral on vanemaealistel oluliselt suurem puusa painutus tugiperioodi alguses ja hooperioodi lõpus;
annaabi.ee 
