, 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi. Helitule häälikule liitub -ki: kottki, palkki, leibki, kukkki Liitsõnade kirjutamisel sõnade kirjapilt ei muutu: raud+tee, kuld+sõrmus, umb+kaudu, raud+tara. Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks; leib+kond, ring+kond, jalg+si, varg+si. Helitute häälikute kõrval võib olla b, d, g sama sõna muutevormides: moodne: moodsa; raudne: raudse; kärbes: kärbse: kündma: kündsin, andma: andke. Võõrsõnades: asbest, anekdoot, röntgen, gangster.
(JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse kahe tähega l-i, m-i, n-i, r-i järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik jõhvikamorssi.
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgu...
kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu) Rõhuliidete kirjutamisel tuleb meelde jätta, et heliliste häälikute l, m, n, r, v järel kirjutatakse liide gi ning kõigil ülejäänud juhtudel ki (kohvgi, mitmedki, kukkki, artisokkki, küllaltki, kauguseski). 7 Sulghäälikutest Sulghäälikute õigekirjal on tähtis sõna astmevahelduslikkus, millele toob selgust ÕSi tüüpsõnastiku oskuslik kasutamine ja vormidevaheliste seoste teadmine. Raskusi põhjustavad ma-tegevusnime ja mata-vormi õigekiri (tegemata, jagamata, kasutamata). Käändsõnadest problemaatiline kaart (kaardi : kaarti :
blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. NT: korjati kapsaid. Erandid: 1. Liitsõnades NT: lillkapsas, plekkpurk
Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema. Häälikuühendite õigekiri Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borsi. Erandid 1. rõhuliite -gi/-ki ees: sallgi, lippki, ehkki; kaskki, maskki; kukkki, sukkki; 2. liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev, parkettpõrand, keskkool; 3. ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss, pimss, seanss, ressurss, renessanss; 4. kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne Harjutav etteütlus Jutud petliku loomuga ametniku mõttetust nõudlikkusest ja absurdsest kokkuhoidlikkusest olid jõudnud korralikkude kodanikkude kõrvu. Läbi matjast klaasist akna paistis tünja mehikese siluett.
alliteratsiooni), mistõttu neid võib lugeda vanasõnade eriliigiks. Tuntumad neist on järgmised: Kui tõnisepäeval (17. I) ~ küünlapäeval (2. II) ~ seitsmevennapäeval (10. VII) on niipaljugi sajuvahet ~ päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis tuleb kuiv suvi ~ jõuab ikka heina ära teha ~ ...; Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab veel seitse nädalat; Kui küünlapäeval (2. II) saab härg räästa alt juua (st. on sula), siis maarjapäeval (25. III) ei saa kukkki (st. on külm); Mart (10. XI) matab, Kadri (25. XI) katab, Andres (30. XI) harutab, Nigul (6. XII) needib... 12 · Didaktilised monoloogid, mis moodustavad vanasõnade, loodushäälendite ja monoloogiliste lühijuttude lõikeala. Siin jagavad mitmesugused kodu- ja metsloomad, putukad, aga ka elutud asjad teavet enda kohta ja/või õpetusi enda kohtlemiseks: Sääsk ütlenud: "Parm pask jaaniäini, mina mees mihklipäini
annaabi.ee 
