· tulikaliste sugukonnas · veelindude toiduks Pajulill · sugukond pajulillelised · hõredamates metsaservades, pargis, aias, tee ääres · vars rulja, · õied väikesed ja roosakad · botaaniliselt lähedane taim on põdrakanep · paljunemine seemnetega ja vegetatiivselt · põie ja eesnäärme haiguste raviks · kasutatakse teena Kukesaba · sugukond kukesabalised · madalsoos, veekogude kaldal, iluaedades · õied roosakas-lillad · vars 30-100 cm kõrge ja tugev · lehed karvased, piklikud · vili: piklik kupar · odraivade, stomatitide ja seedetraki haiguste raviks Vesioblikas · sugukond tatralised · mitmeaastane · kallastel, kraavid, sood · lehed paljad, alumised kolmnurksed- südajad · kasutatakse toiduks Ujuv penikeel1
Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate Näärmekarvadega Selts mürdilaadsed – Myrtales Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000- 5000 liiki ja mõned väiksemad – kukesabalised ja pajulillelised Enamasti puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega Puidu ehitus isemoodi – floeem on seespool ja ksüleem väljaspool (seda esineb veel kõrvitsalistel ja emajuurelistel) Õied erksavärvilised, sigimik alumine, ümbritsetud õiepõhjaga (hüpantiumiga) Sugukond mürdilised - Myrtaceae puittaimed, eeterlike õlidega Lehed terved vastakud lihtlehed, läbipaistvate näärmetäppidega Õied neljatised või viietised, aktinomorfsed, lahklehise krooniga
2 suurt sugukonda: (Mõlemas on üle 4000 liigi) sug. mürdilised (Myrtaceae) o Iseloomulik on eeterlikke õlide esinemine Syzygium aromaticum nelgipuu Myrciaria cauliflora brasiilia jabotipuu vili: jabott õied ja viljad arenevad tüvel o P. Eucalyptus o Melaleuca teepuu-melaleuka Sug roodlehelised (Melastomataceae) Sug. kukesabalised (Lythraceae) hennapõõsas (Lawsonia inermis) granaatõunapuu (Punica granatum). Sug. pajulillelised (Onagraceae): o perekonnad pajulill (Epilobium), o kuningakepp (Oenothera), o fuksia (Fuchsia). Puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega, adaksiaalne (ksüleemi suhtes seespool asuva) floeem. Tolmukad on pungades sissepoole keerdunud.
lõhnav madar) · Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus · Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein · Sugukond kukesabalised · Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) · Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas,
lõhnav madar) Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein Sugukond kukesabalised Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas,
veel kõrvitsalistel ja emajuurelistel) Õied erksavärvilised, sigimik alumine, ümbritsetud õiepõhjaga (hüpantiumiga) Sugukond mürdilised Myrtaceae puittaimed, eeterlike õlidega Lehed terved vastakud lihtlehed, läbipaistvate näärmetäppidega Õied neljatised või viietised, aktinomorfsed, lahklehise krooniga Tolmukaid palju, värvilised, sissepoole käändunud Vili on mari või kupar troopiline sugukond, ka Austraalias ja LõunaAafrikas Sugukond kukesabalised – Lythraceae henna Lawsonia inermis granaatõunapuu õieosi kuni 16, õied kiirjad, vili: kupar, õied kolmesugulised, esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised Onagraceae Perekonnad pajulill ( Epilobium ), kuningakepp ( Oenothera ) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine, Vili: kupar, avaneb neljaks, Seemned karvatutiga
annaabi.ee 
