1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu
1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist 3 ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja
1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt vabamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Luulet iseloomustavad järsud kontrastid ja üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepik kasutab oma luules palju tsitaate. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Tema loomingus leidub isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist.
Poeemi 4. peatüki algusesse mahutab Cervantes hinnanguid omaenda loomele. Mõte "Don Quijote" püsivusest läbi "kõigi aegade" vastandub siin selgesti tagasihoidlikumatele, eelkõige oma "ajaga" seotud taotlustele näidendeis. "Õpetlike novellide" iseloomustuses säilib mitmemõttelisus. Cervantes ütleb nimelt, et neis "avas ta kastiilia keelele tee ehtsa hulluse (arutuse) näitamiseks". Kohe seejärel lisab ta, et kujutluselt ületab ta paljusid teisi ning et vaid kujutlusjõud suudab kirjanikku kuulsusesse tõsta. Veel kord rõhutab ta oma armastust luule vastu ja seda, et kunagi pole ta sulge paberile pannud eesmärgiga kedagi laimata või pilgata. Cervantese poeetika ei piirdu muidugi mitte Kalliope lauluga "Galateast" või "Teekonnaga Parnassile". Kõigis tema teostes kohtab ridamisi arutlusi kirjandusest, kirjanikukunstist ja missioonist. Siiski on Cervantese suur poeetika tema loomingu tervik ise, iseäranis
Lepiku esimesed kogud olid intensiivsed sisu- ja vormiotsingud. Vahetu ajakajalisus taandus. Luulekogus „Kerjused treppidel“ tõusus valdavaks inimkonna ajaloolise kogemuse filosoofiline mõtestamine nüüdisinimese vaatepunktilt. Traditsioonilist, loogilisi üleminekuid järgivat kujundiehitust hakkab tõrjuma assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav liikumine ühelt kujutluselt teisele, mõnikord ka kuhjuv pildistki ja sürrealistlike sugemetega stiilivõtted. Esile kerkib kalduvus vormida poeetilist ideed varieerivast arendust lubavaks tsükliks. Hilisemas arengus tema luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks. Talle on omased musikaalne, rõhutatult värvitundlik, trükitehniline, graafiline pilt. Ta kasutab regilaulu stiilivõtteid. Ta võtab oma luule kujutlusvälja rikastamiseks tsitaatidena, kollaažlikult või allusioonide varal kaasa
Tehnika demonstratsiooniga peab kaasnema treeneri sõnaline kom- mentaar, milles rõhutatakse tehnika olulisi tunnuseid. Alguses võimaldab vaatlus fikseerida objekti tervikuna, õpilane ei erista detaile. Hiljem, korduva vaatluse käigus fikseeritakse tähelepanu tegevuse fragmentidele, edasi veelgi väiksematele detailidele. Parim moodus oleks ettenäitamise seostamine videoga. Võiks järgida reeglit: liigutusliku tegevuse väliselt kujutluselt tema dünaamika kujutlusele. Olu- line on, et treeneri selgitused oleksid kujundlikud. OMANDAMISE KINDLUS Omandamise kindlus tähendab seda, et õppematerjali õpitakse põhjalikult ja õpilane on alati võimeline seda taastama mälus ning kasutama seda nii õppe- kui ka praktilistel eesmärkidel. Meeldejätmise efektiivsus määratakse esmajoones ma- 80 SPORDI ÜLDAINED I TASE terjali aktuaalsusega
annaabi.ee 
