Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest." Väliselt paistev kurbus Liivi luules võib osutuda kauniks kujutluseks sügisest. Kirjanike mõttemaailm on kirev, kuid neil on omadus peita ka kõige raskemalt seletatavaid mõtteid lihtsasse luulevormi. Et mõista kõike luuletajapoolsetest ridadest, on vaja eelnevalt tutvuda antud kirjaniku paljude värssidega, sisenedes nii luuletaja mõttemaailma. Vastasel korral jääb palju luuletajalt lugejale edasi andmata. Liiv ja Koidula on kaks suurepärast kirjanikku Eesti ajaloos. Minu arvamuse kohaselt on Liivi luule sügavamõttelisem, mis teeb selle huvitavamaks
sületäis lilli. Kevade on ärkamisaeg kogu elusloodusele, mis tirib oma veetlevusega kaasa Koidulat luuletama. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailm. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest." Väliselt paistev kurbus Liivi luules võib osutuda kauniks kujutluseks sügisest. ,,Tuul rabistab lehti maha, pilv kihutab rutuga, ja sügav sügisekaha käib üle karjamaa. Siin istun ma kase alla, kuis enne istunud ma; kui enne, tuul kisub puist lehti ja keerutab nendega. Need kadunud kevade keeled, mis hõisanud kevade aul; neis helisend ööbiku hääled, olnd iga lehe all laul. Nüüd iga lehega langeb
olemas kümnetuhandik osa miilist". Berkeley seletuse järgi ei ole me võimelised endale ette kujutama sama tolli, mis koosneks tuhandest osast. Seda ei ole olemas, sest me ei suuda seda endale ette kujutada. Kujutluse võimalikkuse määrab ära olemise võimalikkus. Kogu Berkeley abstraktsiooniteooria on suunatud tõestamaks, et ainult see, mis on on tajutav või kujuteldav on reaalne, mitte aga see, mis on mõeldav. Ta redutseerib mõiste kujutluseks, ratsionaalse empiiriliseks, üldise üksikuks. Berkeley objektiivne empirism ilmneb tema teoses ,,Nägemisteooria kaitse ja seletus"1733. Berkeley kirjeldab poissi, kes sündis pimedana ent vanemaks saades sai tänu operatsioonile nägijaks. Esialgu näis poisile, et kõik esmakordselt nähtavad objektid puudutavad tema silmi samamoodi kui kombatud asjad tema nahka. Alles pika aja järel õppis ta asjade kuju ja suurust õigesti hindama ja oli suures segaduses-kumb meel valetab
Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa). Induktiivne arutlus algab tihti mingit järeldust toetavate või kummutavate andmete kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks. Õppimisel kasutame induktiivseid järeldusi iga kord kui siirdume näite või nähtuse alusel mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi
vastupidi- üksikult üldisele. Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa). Induktiivne arutlus algab tihti mingit järeldust toetavate või kummutavate andmete kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks. Õppimisel kasutame induktiivseid järeldusi iga kord kui siirdume näite või nähtuse alusel mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega
annaabi.ee 
