· Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeha paljas. Riided stiliseeritud ehk lihtsustatud.
Esiteks hävis värv kiiresti. Peale selle on tänapäevani säilinud väga vähe kreeka skulptorite originaalteoseid ja valdavat enamikku neist tunneme ainult kirjalike allikate või hilisemate, peamiselt roomaaegsete koopiate põhjal. Kreeka plastika suurimaks keskuseks oli Ateena. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kuid 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Parthenoni metoopidel kujutakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raiske, kuid metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks
Aastal 1925 disainis ta praeguseks kurikuulsa Chaneli kostüümi, milleks olid kraeta ja kehasse mitte töödeldud jakk ja üle põlvede, kuid mitte maani, seelik. Juba noorena jälgis ta teiste riideid. Peamiseks oli lihtsus, mugavus. Ülepaisutatud rõivad ja kleidid talle muljet ei pakkunud. Ta tahtis luua midagi uut, kuid poolehoidu see kohe ei leidnud. Tema disaine peeti odavaks, vasutvõetamatuks. Samas tänapäeval ei kujutakse me enda elu vist nende korsettkleitidega ettegi. Talle meeldis, et ta oli alati esimene, nii oma disainide tõttu kui ka parfüümi nimevalikuga. Raamatus ''Chanel-elu nagu muinasjutt'' on kirjas, et keemikule ei jõudnud kohale, miks Coco valis parfüümi numbrilipikute järgi parfüümile nime Chanel nr. 5. Kuid sellele Gabrielle vastast: ,,Suurepärane. Beaux, te veensite mind lõplikult. Tähendab, et olen esimene. Ka sel korral
mitmesugused jumalad, et kaitsta laeva pikal öisel teekonnal, kus päike kohtab paljusid olendeid. Igal ööl katsub hiiglaslik madu Apopis Rad alla neelata, et takistada päikest uueti tõusmast. Jumaliku laeva meeskond saab alati Apopisest võitu, eriti tänu Sethile. Siiski ei sure Apopis kunagi lõplikult ning nende võitlus, mis sümboliseerib kurjade jõudude võitlust maailma korra vastu, algab igal ööl otsast peale. Koidikul kehastab päikest kas skarabeus-jumal Khepri või kujutakse teda lapsena. Keskpäeval, teekonna haripunktis, on ta Ra, kes kannab peakohal päikeseratast. Õhtul läände kadudes esineb ta raugana või jäärapealise mehena, keda kutsutakse Atumiks. Inimese loomine Suurem osa egiptlastest uskus, et inimese loomisega sai hakkama jäär-jumal Khnum. Just tema olevat oma potikedral inimkehale kuju andnud. Eriti hoolikalt voolis ta välja tulevased vaaraod ning andis neile ka elujõu, mida nimetati ka. Jumalad
· Ideoloogiate võrdlemisel tuleks esitada rida põhimõttelisi küsimusi ühiskonna ja riigivalitsemise kohta: - Kuidas peab ühiskonda juhtima? - Kui suures ulatuses peab riik sekkuma inimeste ellu? - Kui tugev peab olema kontroll inimese, inimeste käitumise üle? - Millisel moel, milliste vahenditega tuleb ühiskonda muuta? - Kuidas peab olema organiseeritud majanduselu? - Millisena kujutakse ette head, ideaalset ühiskonda? 17. Miks tänapäeval domineerib arenenud riikides sotsiaal-liberalism? Sest sotsiaalliberalism aktsepteerib valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõud rikkuse õiglasemaks jaotamiseks, kuid lükkab tagasi tsentraalse planeerimise, mis lämmatab rikkuse suurendamise allikad. Sotsiaalliberalism toob võrrelduna klassikalisele
Sarnaselt paljude teiste uurijatega käsitleb Burns (1979) minakonseptsiooni kui psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid samuti kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni ning sisemiselt seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. Kontseptuaalselt võib minakäsitlustes eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav ehk kognitiivne komponent koosneb teadmisest, mida kujutakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Nimetatud teadmuslik komponent koosneb nii objektiivsest teadmisest kui ka isiku uskumustest enda omaduste kohta ("Tean, milline ma olen"). Vastandina mainitud kirjeldavale komponendile määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui mina- konseptsiooni afektiivset ehk tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist ("Suhtun
ajendist (vajadusest) ,järgib motiivi või situatsiooni nõudeid ,analüüsimata lähemalt impulsi tähendust,väärtust või õigsust ning impulsile järgneva tegevuse tagajärgi.Impulsiivne käitumine on oma allikailt alateadlik ning sellelaadne on suurem osa inimese käitum isest (kuigi ta ei ole inimesele tüüpiline). Tüüpiliselt inimlik käitumine on tahteline käitumine.Tahtelises käitumises, mis on valdavalt teadvustatud, kujutakse enam-vähem selgelt ette tegevuse eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tingimusi ja teid.Tahtlikult/teadlikult kujundatakse mingi tegevuse lõppeesmärk ning sinna jõudmise põhiline stateegia ja taktika.Lõppeesmärgi saavutamiseks vajalikud üksitaktiktid aga (üksikliigitused,sõnade valik, kõnelemise kiirus, kehahoiak, puudutused jpm) on suuresti automaatsed, impulsiivsed, toetuvad kogemustele, vilumustele, automatismidele,stereotüüpidele,harjumustele. 4. Tahte funktsioonid-
annaabi.ee 
