Ta lõpetas 1958. aastal Tartu 2. Keskkooli, õppis seejärel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning aastal 1966 lõpetas ERKI skulptorina. Kuulsast 1960. aastate skulptuuriuuendajate põlvkonnast eristus ta tunnusliku vormideformatsiooni poolest, samuti ei kartnud ta kasutada skulptuuris värvi. Õunast on kirjutatud kui kunstnikust, kes karikeeris oma portreedes ja jõudis groteskini. Ülo Õuna looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus.
Nimelt oli ju sõjaväeline seisak üpriski ebatavaline asend, kuid see valitses arhailise aja skulptuurides. 5. sajandi alguses hakkavad aga sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale, teine jalg aga lõdvaks jäetud. See näiliselt väike muutus oli aga suurte tagajärgedega. Jalgade erinev koormamine muudab paljude luude ja lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuste arvestamine muutiski kujud enneolematult looduslähedasteks ja elavateks. Lisaks julgustas see kujureid looma keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nende hulgast oli Myron'i "Kettaheitja". Kuju oli algselt pronksist, kuid meieni on see jõudnud roomaaegsete katkiste marmorkoopiatena. Myron'i "Kettaheitja" 5. sajandi keskel e.m.a. algas klassikaline e. nn. kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Figuuride poosid on rahulikud ja kindlad, samal ajal äärmiselt vabad ja loomulikud. 5
see kirik oli mõeldud keisrile. Saint-Sernini kirikul on viielööviline pikihoone kolmelöövilise transeptiga. Külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad selle ümber käigu. Koorist ulatuvad välja viis kabelit. Kiriku laeks on silindervõlvid. Väljas on nelitistorn. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj. lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj. alguses valmisid Hilesheimi toomkiriku pronksuksed, millel olid reljeefselt kujutatud stseeni piiblist. Neis reljeefides ei püütud kujutada ruumi ega kõrvaldetaile. Peamine oli haarav jutustus. 11.saj. keskel hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuure. Enamasti olid need reljeefid kiriku fassaadidel. Eriti ilmekad ja rikkalikud olid need Prantsusmaa kirikutel. Tihti oli
kujunditemaailma.(Olemuslik on muinasjutulisus ja poeetilisus).P.Ulas on seevastu oma loomingus märksa teravam,kaasaja eluprobleemidesse tungida püüdev,mehine ja julge.Oskab luua mõjuvaid kujundeid. 1960 aastate graafika ilmet aitasid kujundada veel teisedki graafikud-Günther Reindorff,Aino.Bach,Richard Kaljo,Märt Laarman jne. Skulptuuris oli kaalukas osa keskmise ja vanema põlvkonna tegijatel.Noori kujureid astus kunstiellu märksa vähem kui maalijaid.Vanema põlvkonna kujurite hulgast oli keskse tähtsusega Anton.Starkopf,kes nüüd taas süvenes oma ekspressiivses-dekoratiivses graniidistiilis figuuride loomisesse-graniidist naisfiguur-Kivilill.Graniidistskulptuure tegid veel ka Herman Halliste,Ernst Kirs ja Erika Haggi.Noorema põlvkonna skulptorid püüdsid rohkem suurema vormiüldsituse ja dekoratiivse mõjuvuse poole,see viis laialdase keraamiliste
Sittow teoseid võib näha mitmetes kuulsates kunstimuuseumides Washingtonis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Madriidis jne. Eestis on selle suure kunstniku teoseid väga vähe. Talle on siin omistatud mõne skulptuuri loomist või kavandamist, näit. arst Johannes Ballivi hauakivi Niguliste kiriku seinal. Sittow loominguga on seotud ka Püha Antoniuse altari väliskülgede figuure, mis on ühe teise kunstniku tööle peale maalitud. Tallinnas töötas 16.saj. algupoolel palju maalijaid ja kujureid, kuid nende loomingust on vähe teada. Renessansikunsti on rohkem säilinud arhitektuuris, sisekujunduses ja tarbekunstis. Vaskseppade kunsti tuntuim näide on Vana Tooma figuur raekoja torni tipus 1530.aastast. 1547 telliti raekojale Madalmaadest seitse uhket piltvaipa. Kahel suuremal neist on esitatud stseene kuningas Saalomoni elust. Renessansikultuuri arengut takistas 1558.a. alanud Liivi sõda, mis kestis üle 20 aasta ja laastas kogu Eesti
annaabi.ee 
