Sai tuntuse saksa kultuuriruumis, aga ses polnud midagi väga uut v nii. Räägib ka kooliajast ja abielu raskustest. ,,Demian" inimese iseendaks saamine. ,,Siddharta" idamaise teemaga enese otsimine. ,,Stepihunt". ,,Nartsiss ja Goldmund" keskaja teema. ,,Klaaspärlimäng"- peateos, kõige mahukam 1943. aastal. Iseloomulik on kõrgema poole püüdlemine ja oma tee leidmine. Palju on kujunemisromaane, sageli on takistuseks kujunemisel väärarusaamad, vaimsed kammitsad. Omalt poolt uuendas kujunemisromaani autobiograafia lisamisega, kaasaegse psühholoogia sisse toomisega ja sotsiaalse kriitika lisamisega. Otsitakse harmooniat. Igapäevase maailma taga on peidus igaveste väärtuste vaimene maailm, mis on alati olemas, ükskõik kui kole on reaalaeg. Parim võimalikkus oleks tegelikus maailmas elamine ja selle paremaks muutmine. Enese leidmine ei ole traditsioonilisi radu käies, vaid igal ühel oma individuaalne, mille nimel tuleb loobuda isekusest, rumalusest ja kannatama peab ka
harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leiada oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka. Kujunemisromaanide tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige "Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositatsiooni ja jutustamistehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ning püüdlevad harmoonia poole, nad on oma elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Ükski Hesse eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu
Taas pinnale tõusta aitas psühhoanalüüs. 1946.aastal sai Nobeli kirjanduspreemia. Suri 1962.aastal leukeemiasse. Looming Hesse loomingu juured on eelkõige Saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Zanri poolest kuulub suurem osa teoseid kujunemisromaanide hulka. Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine. Ta uuendas kujunemisromaani zanrit eelkõige "Stepihundiga", kus muutis romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamistehnikat. Lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegset psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Peategelased olid kõik enese otsingul ja püüdlesid harmoonia poole. Ükski eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Otsingutel on tavaliselt vaimne teejuht. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialistiks. "Stepihundi" koht Hermann Hesse loomingus
Nietzsche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikust vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leida oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka , millel on saksa kirjanduses pikk traditsioon. Kujunemisromaani tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Seejuures ei huvita autorit kuigivõrd nende väline elukäik ning peadpööritavaid seiklusi kujunemisromaanist ei leia. Kujunemisteel on takistuseks tavaliselt mingi väärarusaam või vaimsed kammitsad, millest tuleb end vabastada. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri:
Sündis Dublinis ja õppis jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis.Pärast ülikooli lõpetamist läks Pariisi, kus alustas meditsiiniõpinguid.Tema novelle on võrreldud Tsehhovi omadega. Ta varasemad sümbolistlikud luuletused ilmusid kogus ,,Kammermuusika"(1907) . Esimeses novellikogus ,,Dublinlased"(1914) annab Joyce põgusa ülevaate oma kodulinna oludest ja kaaslinlaste, tavaliste inimeste elust, nende ootustest ja lootuste nurjumisest. Ka oma autobiograafilist kujunemisromaani ,,Kunstniku noorpõlveportree"(1916) alustas ta kodulinnas, kuid lõpetas Itaalias. ,,Ulysses"(1922) on monumentaalne teos, mis tungib sügavale inimese sisemaailma. Joyce´i deasist elu raskendas süvenev silmahaigus, mis viis pimedaks jäämiseni. Ta suri teise maailmasõja ajal Zürichis. Tema viimane teos ,,Finnegans Wake"(1939) (pealkiri tõlkimatu) on täis neologisme, sõnamänge, raskeid sümboleid jne. Tema teostest väljenduvad pessimism, meeleheide, üksindus.
õnnelik: nn ajalehepoisist miljonäriks. Otsitakse uusi süzeeliine. Stendhalil, keda peetakse hiljem väga heaks kirjanikuks oli ka süzeedega raskusi. Ta võttis oma süzeesid kroonikatest või ajalehtedest. Nt leidis ajaleheartikli kus noormees tulistas armastatut ja läks selle eest kohtu alla. Kuid Dickensil, Balzacil ega Thackerayl ei olnud probleemi fantaseerimisega. Ränd on tavaliselt mitte kujunemisromaani rändamine vaid rändamine läbi erinevate ühiskonnakihtide. 50Ndate lõpul tuleb mängu kriitiline hoiak ja realismist hakatakse rääkima kriitika tasemel. Prantsusmaal on lausa ajakiri ja almanahh mis mõlemad kannavad nime ,,Realism". Leiti, et tuleb kirjutada täpselt elust maha (fotorealism), mida ka mõned autorid ka üritasid teha ja jäid kuulsusetusse minevikku. 50Ndatel tekib realistlikus konseptsioonis muudatus
annaabi.ee 
