Äärenumber 987 jj õpikust. Puudusega otsused Osanike otsus üks tehingu liike, mille puhul eristatakse tehingu koosseisu ja tehingu liike. Kolme liiki puudustega otsused: Mitteotsus otsust ei saa lugeda vastuvõetuks, kuna puuduvad minimaalsed eeldused. Tühine otsus otsus on olemas, aga selle tegemisel esinesid puudused. Kehtetuks tunnistatav otsus otsus on olemas, aga selle tegemisel esinesid puudused. Kohtule tuleb esitada kujundushagi. 22 Otsuse ühe osa puuduse mõju otsuse kehtivusele kehtib TsÜS § 85: tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Osanike otsuse tühisus Tühisuse alused ÄS-i järgi (raskemad sisu- ja protseduurivead):
2) juriidilise isiku muud organid ja nende liikmed 3) muud huvitatud isikud Organi otsus on kehtetuks tunnistatav alljärgnevatel alustel (TsÜS §38 lg1): 1) vastuolu seadusega 2) vastuolu põhikirjaga 3) otsus võimaldab eeliseid osale hääleõigust omavatele liikmetele teiste liikmete või JI kahjuks Otsuse kehtetuse tunnistamiseks tuleb minna kohtusse JI organi kehtetuks tunnistamise hagi on kujundushagi; seda nõudeõigus piiratakse kahe kriteeriumiga: 1) aegumistähtaeg ja 2) puudustega otsuse kinnitamine sama organi uue otsusega Üldine aegumistähtaeg: 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest (TsÜS §38 lg5 lause 1), möödunud peab olema nõude esitamise aegumistähtaeg (TsÜS §38 lg6 lause 2) Otsuse tühisuse tuvastamise hagi on tuvastuhagi ORGANI OTSUSE TÜHISUSE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 2):
ebaselgust. Tuvastushagi puhul ei toimu kohtuotsuse sundtäitmist, sest kohus deklareerib vaid hageja õigust mitte kostja soorituskohustuse olemasolu. Tuvastushagiga saab nõuda nii positiivse kui negatiivse asjaolu tuvastamist õigussuhtes. Õigussuhe peab eksisteerima kas hageja ja kolmanda isiku või hageja ja kostja vahel. Tehingu tühisuse tuvastamine, omandiõiguse tunnustamine, põlvnemise tuvastamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tuvastushagile sarnane hagi. Kujundushagi esitamisel tuleneb õiguskaitse vajadus sellest, et seadusega on õigustoimingule või tehingule seatud kindlad vorminõuded. Privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on õigussuhete ümberkujundamine õigussuhte poolte õigus. Tehingu ülesütlemine või lepingu muutmine ei kuulu kohtu pädevusse. Mõnede õigusolukordade ümberkujundamine on seadusega antud kohtu pädevusse. Sellisel juhul on seadusandja sätestanud õigussuhte ümberkujundamisele kindlad vormilised nõuded
Otsusena pole käsitletavad otsuse tegemisest keeldumine, informatsiooni teadmiseks võtmine. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks peavad esinema vähemalt kas formaalsed või sisulised puudused. Kehtetuse eeldused ja nõudeõigust omavad isikud ja tähtajad. Kehtetuks tunnistamise nõue eeldab, et tegu on kehtiva, kuid seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega. Kehtetuks ei saa tunnistada otsust, mis on tühine. Kehtetuks tunnistamise nõue on kujundushagi, kuna kehtetus kaasneb sõltumata teiste aktsionäride tahtest (sh vaidluses osalemisest). Aktsionäride kaebeõigus sõltub asjaolust, kas aktsionär osales hääletamise või mitte. Mitteosalenud aktsionäri kaebeõigus pole piiratud. Koosolekul osalenud aktsionäri kaebeõigus, samuti juhatuse ja nõukogu liikme kaebeõigus on piiratud (ÄS § 302 lg 2). Kaebeõiguse teostamiseks vajalik esitada hagi aktsiaseltsi vastu 3 kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest (ÄS § 302 lg 1).
hoiustada TMS § 107 lg 3 alusel. Seega ei olnuks iseenesest ka põhjust tunnistada sundtäitmine lubamatuks osas, mis ületab 1 862 989 krooni 97 senti. Kohtud leidsid põhimõtteliselt sama, kuid põhjendasid hagi rahuldamata jätmist esmajoones asjaoluga, et kostja nõue muutus tervikuna sissenõutavaks kohtumenetluse ajal. Kolleegium nõustub kohtutega, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt 51/67 arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel. 22. Kuna kohtud leidsid, et kostja ei ole laenulepinguid üles öelnud, ei pidanud nad käsitlema seda, kas hageja võis ühe laenulepingu järgse laenumakse tasumisega hilinemisel öelda üles mõlemad laenulepingud
annaabi.ee 
