Zen-budistid on veendunud, et looma, inimese või Jumala vahel. looduslähedast elu. Need mõlemad tõde ei saa sõnadega väljendada. Lihtne India mütoloogiat iseloomustab vastandlikud õpetused täiendasid üksteist, elu, pidev kehaline harjutamine ja tohutu kujundirikkus, kunst oli näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse vaimne endassesüüvimine peaksid religiooni teenistuses. Kõige konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi viima ootamatu selgenemiseni, tõelise keerukam ja fantaasiarikkam on põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima arusaamiseni.
Põhitekst Lühijutustus, mis räägib pakkumise loo. Peab olema kampaania mõtte kandjaks. Kuidas toode/teenus saab rahuldada tarbija vajadusi. 1. Rõhuta peamist ideed. 2. Vali sobiv tooteruum. 3. Rõhuta olulisemat kasu/eelist. 4. Hoia margi nimi esiplaanil. 5. Tekst olgu tihe ja risuvaba. 6. Toeta pildiga. Otseütlev ja faktiküllane tekst sobib tehnikakaupade reklaamiks. Dialoog-monoloog lisab usutavust. Mõjub vaid siis, kui on läbinisti huvitav. Värskus, originaalsus ja kujundirikkus. Kuidas parandada reklaami meeldejäämist? · Stiimulid, mis soodustavad visuaalset kujutlust parandavad meeldejätmist. Kui tekst on väikse kujutlusväärtusega, siis pildi kasutamine lihtsustab vahetut ja hilisemat toote omaduste meenutamist. · Meeldejäämine on parem, kui info seostub enda ja varasemate kogemustega. · Mnemoonilised võtted (riimid ja alliteratsioon). · Kokkupressitud kõne kasutamine. · Kordused.
Hariduslembese Sangaste kirikuõpetaja Chilian Rauscheri väitel käinud karjasedki loomade järel raamatut lugedes. Sama pastori sõnul on „ eesti rahvas nagu sööt, mis head vilja kannab, kui sellele kasvanud võsa maha raiuda.” 2 Eestikeelne kirjasõna. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head eesti keele valdamist, vaid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. See omakorda eeldas kirjakeele normeerimist. Raskusi lisas tollase eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks. Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga. Alles 1637. aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mille sisu seisnes
Kristiina Ehin (Erakkond) "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999", "Simunapäev", "Luigeluulinn", "Kaitseala", "Emapuhkus". Naist mõtestatakse palju läbi pärimusliku traditsiooni. Sellest lähtuvalt kannab seda luulet pinge, mis ühelt poolt tuleb poeedi kaasaegsusest ja teiselt poolt müüdist ja pärimusest. Näiteks võib olla konflikt tehnilise ja loodusliku vahel. Kirjutab naise rollist ja tunnetest olevikus ja minevikus. Lüürilisus, romantilisus, kujundirikkus. Ehini kõige olulisemaks ideeks võiks olla elu kogu tema suuruses, elamise toonitamine, elamise väärtuse rõhutamine. Kirjanduse äärealad. Igasuguse hea kirjandusliku maailma puhul peaks eksisteerima äärealad, kuhu alla käivad nt avangardkirjandus, y-kirjandus, eksperimentaalkirjandus, mikrokirjandus, ajakiri ,,vihik" - avaldab avangardset kirjandust. Berk Vaher ja Aare Pilv arvavad, et kui termin avangardkirjandus toob endaga koos kogu ajaloo, siis ka tänapäeva uuendajatele pole
omasid kahte kirikut, mitu elumaja, maavaldusi suur populaarsus maarahva hulgas, linnas väiksem kolleegiumi liikmed tegelesid tõlkimise ja kirjastamisega 1622. a ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" 1625. a aeti rootslaste poolt välja rootslased avasid gümnaasiumihoones luterliku kooli Eestikeelse kirjasõna kujunemine: luteri usk nägi jumalasõna allikana Piiblit ja nõudis tema lugemist rahvuskeeles et tõlkida Piiblit, oli vaja kirjakeelt, aga Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head eesti keele valdamist, vaid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist, see omakorda eeldas kirjakeele normeerimist, raskusi lisas tollase eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga 1637. a koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mille sisu