Laagerdamine on liharümba ja selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks ning teatud tingimustel Laagerdamise käigus: Ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, pehmendab ja muudab elastsemaks Suureneb liha õrnus Moodustub omapärane maitse ja lõhn Laagerdamine toob kaasa: Suure mahlakao kuni 15% Külmutamise parema taluvuse võrreldes värske lihaga Kõige rohkem kasutatakse veiseliha On hakatud ka sealiha kasutama KUIVMEETOD Kuivlaagerdamisega toimub: Niiskuse aurustumine, põhjustab tugevama maitse Proteolüüs, mille käigus naturaalsed ensüümid lõhuvad lihaste kiulise sidekoe ning liha pehmeneb Tagada kontroll temperatuuri üle, et aeglustada roiskumisprotsessi Hoitakse 0°C lähedal Õhuvoolu tõstmine, värske liha pealispinna kuivamiseks Takistab bakterite/hallituse kasvu Niiskusetase hoida 80-85% juures Suuremal % võib tekkida hallitud
..11 kuud. Selle aja möödudes on viljastatud õitest arenenud viljad, milles igaühes on kaks seemet. Viimaseid nimetataksegi kohviubadeks. Kohvi biokeemiline koostis sõltub eeskätt sordist, oma osa on ka kliimal, kasvupinnasel, viljade korjamise ja puhastamise viisil ning röstimisel. Korjamisjärgselt eemaldatakse kohvipuu viljadelt kooreosa ja säsi. Viljade puhastamiseks saab kasutada kas kuiv või märgmeetodit. Kuivmeetod seisneb viljade kuivatamises päikese käes seni, kuni viljade kooreosa kergesti eraldub. Märgmeetodi puhul pestakse vilju veetankides ja need sorteeritakse. Kvaliteetsem tulemus saadakse märgmeetodi kasutamisel ning nii töödeldud kohv kannab pestud kohvi nime. Järgnevalt läbivad seemned ehk meie mõistes kohvioad mitmetasandilise mikrobioloogilise käärimisprotsessi. Pärast mikrobioloogilist mõjutust rohelised oad kuivatatakse, sorteeritakse ja röstitakse
saadava kohvi maitse.( Märgmeetodit kasutatakse seal , kus on saadaval palju vett, näiteks Kesk-Ameerikas ja Kolumbias, kuiva seal kus vähe vett näiteks Brasiilias). · Märgmeetod: värskelt koristatud kohviviljad puhastatakse lehtedest ja varrejääkidest, misjärel kohe eemaldatakse kest ja viljaliha.Järgmiseks kääritatakse kohvivilju 12 kuni 36 tundi.Kääritamisel tekib kohvi hapukas maitse.Järgmine samm seisneb udade pesemises, loputamises ja kuivatamises. Kuivmeetod: Peale koristust eemaldatakse lehed ja varrejäägid. Seejärel loputatakse kohvivilju kitsastes kanalites voolava veega. Samal ajal eraldatakse küpsetest viljadest toored. Puhastamine · Kohviubasid puhastatakse mehaaniliselt- eemaldatakse ubadele jäänud kestaosad ning lõhenenud, puudulikult arenenud või halvasti värvunud oad. · Seejärel jäetakse kohviviljad betoonist või kivist pinnale päikese kätte kuivama.
aastal - ning firmal kulus kaheksa aastat, et see protsess välja töötada! Lahustuv kohv imendub seedekulglast kiiresti verre ning seal tekib suur kofeiinikontsentratsioon. Just lahustuvast kohvist tekib kõige sagedamini kofeinism. Jäägita kohvis on ka mitu korda rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui tavalises kohvis. 5. Kohvi töötlemine Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivmeetod on vanim, lihtsaim ja nõuab vähe masinaid. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Seda kasutatakse 95% kohvi puhul, mis toodetud Brasiilias, enamuse Etioopia, Paraguay ja Haiiti kohvi puhul, samuti India ja Ekuadori araabika puhul. Peaaegu kogu robusta töödeldakse sel meetodil. Märgmeetod nõuab erivarustust ja vee kvaliteeti. Korralikult tehtuna kindlustab see, et kohviubade olemuslikud omadused säilivad paremini. Märgmenetlusega
o väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine o väävlit siduva põletamistehnoloogia kasutamine o vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest – odavaim, efektiivseim (kaltsiumühenditega sidumine) märg- (levinuim, 90-95% puhastus, kallis) poolkuiv- (lubjapiim, vesi aurustub kuumade gaaside toimel, kuiv lõppsaadus) kuivmeetod (adsorptsiooniprotsess), Eestis põlevkivituhk Lämmastik - satub keskkonda fossiilsetest kütustest NOx-na - keskkonnaohtlikud NH3 ja HCN - Tekkimine o termiline o spontaanne o kütuse NOx – kütuses olev lämmastik oksüdeerub - Moodustamise takistamine (primaarmenetlus) ja tekkinud lämmastikoksiidi töötlemine (sekundaarmenetlus) - Teket mõjutavad
2) Lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud. Ettevalmistus lüpsiks: a) pesta udar Udara pesemiseks kasutatakse udarapesulappe (kannu- ja torusselüpsil) või dussi. Udarapesuvett tuleb vahetada iga 6-8 lehma järel, et vältida infektsiooni kandumist haigetelt lehmadel tervetele. Udarapesulappi tuleb samuti vahetada. Ideaalne on kui igal lehmal oleks individuaalne udarapesulapp. Puhastamiseks võib kasutada ka paberit (kuivmeetod) või desinfitseerivas lahuses immutatud paberit. b) kuivatada udar kuivatuslapiga c) teha eellüps vastavasse nõusse. Eellüpsi tehakse järgmistel põhjustel: i) vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, kuna lüpsivaheajal tungivad bakterid nisaava kaudu nisajuhasse (eeskätt nõrga sfinkter- e. ringlihasega lehmadel) ii) udarahaiguste kindlaks määramisel
annaabi.ee 
