Procto-teimi diagramm qd=f(w) 1,92 1,91 1,90 1,89 kuivmahumass qd g/cm3 1,88 1,87 1,86 1,85 1,84 1,83 6,00 6,50 7,00 7,50 8,00 8,50 9,00 9,50 10,00 10,50 11,00 veesisaldus w % Lisatud vesi V m m1 m2 q Teimi nr
005 22,94 60,88 58,34 7,2 3 006 22,83 64,06 60,9 8,3 8,4 1,97 007 22,78 68,45 64,9 8,4 4 008 22,7 65,36 61,47 10,0 10,0 1,90 009 22,87 75,97 71,17 9,9 m3- topsi mass m4- topsi ja märja pinnase mass m5- topsi ja kuiva pinnase mass w- veesisaldus d- kuivmahumass Järeldus Katsetatud täiteliiva suurim kuivmahumass d,maks=1,966 g/cm3, mis saavutatakase optimaalse veesisalduse wopt=8,3% protsendi puhul. Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise intstituut Ehituskontstruktsioonide õppetool Töö nr: 5 Töö nimetus: Pinnase tihendusteim Teimi kuupäev:28.10.2008 Üliõpilane: Esitamise kuupäev: 11.11.2008
45 22,66 51,11 48,53 ssi määramine Tihendatud pinnase Mahumass mass m2, g p, kg/cm3 2045 2,045 2095 2,095 2120 2,120 2085 2,085 mahumassi määramine Veesisaldus Keskmine Veesisaldus Kuivmahumass w, % w, % p, g/cm3 5,9 5,9 1,932 5,9 7,5 7,5 1,949 7,5 8,5 8,4 1,956 8,3 10,0 10,0 1,896 10,0 1,980 1,960 1,940 1,920 1,900 1,880 1,860
1,5 250 2,683 2,221 0,4035 1,2 200 2,679 2,211 0,3965 0,9 150 2,670 2,201 0,3870 0,6 100 2,655 2,185 0,3715 0,3 50 2,623 2,154 0,3400 0,0 0 2,540 2,089 0,2660 veesisaldus osakeste mahumass osakeste mahumass kuivmahumass algpoorsustegur w, % ps, g/cm3 p, g/sm3 pd, g/cm3 e0 16,680 2,660 1,950 1,671 0,592 Ez Ez (1+ e0) e 0,000 0,000 0,592 0,005 0,008 0,583 0,009 0,014 0,578 0,011 0,017 0,575 0,011 0,017 0,575 0,010 0,015 0,576
10%. Nõrgal, voolava konsistentsiga lääne-eesti viirsavil võib see ulatuda 80% ja turbal mõnesaja protsendini. 22 2.11.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud Peale eelnevalt vaadeldud otseselt teimimisega määratavate suuruste kasutatakse geotehnikas veel teisi näitarve, mida saab leida arvutuse kaudu, kasutades , s ja w väärtusi. Kuivmahumass (kuivtihedus, skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus. Joonisel 2.13 kasutatud tähiseid kasutades mt d = (2.10) Vt + Vp Arvestades, et m t + m w ja et Vt + Vp = mw = w mt
(purske, moonde või settekivimite) mehaanilisel või keemilisel murenemisel. veeküllastuse puhul 10%, viirsavil 80%, turbal mõnisada %. siis toimub külmumine. Kruusades ja jämeliivades see oht praktiliselt puudub, Meh murenemist põhjustab vee külmumine kalju lõhedes ja pragudes, 1.3.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud ; Kuivmahumass (kuivtihedus, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on kapillaartõus suur, temperatuurimuutused ja taimede mõju; selle produktiks on enamasti liiva ja skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus, pole vett, kuid on kuid väikese veejuhtivuse tõttu jääb veehulk talveperioodi jooksul väikeseks. kruusaosakesed. Kem murenemine toimub kivimite vähempüsivate poorid
Eritihedus e. tahke faasi tihedus on pinnaseskeleti moodustavate osakeste massi suhe nende osakeste mahtu (pooride mahuta). Eestis tavaliselt 2,6...2,8 gr/cm3, rakendusuuringutes määratakse harva, vajadusel kasutatakse tabelväärtusi. Tihedus e. üldtihedus on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase tahke ja vedela faasi massi suhe pinnase üldmahtu (sagedaim väärtus Eestis 1.8...2.1 g/cm3). Kuivtihedus e. kuivmahumass (skeleti mahukaal) on pinnaseskeletti moodustavate osakeste massi suhe pinnase üldmahtu. Poorsus (n%) on pinnase pooride mahu suhe pinnase üldmahtu. Ehitusgeoloogias kasutatakse sageli poorsustegurit (e), mis näitab pooride ja tahke osa mahu omavahelist suhet. Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse
Väga tihedal savipinnasel on ta isegi pooride täieliku veeküllastuse puhul ~ 10%. Nõrgal, voolava konsistentsiga lääne-eesti viirsavil võib see ulatuda 80% ja turbal mõnesaja protsendini. 2.11.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud Peale eelnevalt vaadeldud otseselt teimimisega määratavate suuruste kasutatakse geotehnikas veel teisi näitarve, mida saab leida arvutuse kaudu, kasutades , s ja w väärtusi. Kuivmahumass (kuivtihedus, skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus. Joonisel 2.13 kasutatud tähiseid kasutades 12 mt d = (2.10) V t + Vp Arvestades, et
annaabi.ee 
