o Karamellkommid, kamabatoonikesed, sokolaad o Halvaa o Küpsised o Müslibatoonid 12. Muu · Suhkur parim tükksuhkur · Sool 3 · Magus moos · Küüslauk, sibul - värskena · Juust viilutatud väikepakendis; · Sulatatud juust karbis, viilutatud kiles väikepakendis; · Kuivikleivad erinevatest jahudest; · Leib, sai, küpsised; 4
sepikuid, saiu ja kuivikleibu. Leivaliike on väga palju, nende omadused olenevad jahust, lisaainetest ja valmistamisprotsessist. Lihtjahust leivad sisaldavad rohkesti Brühma vitamiine, mineraalaineid ja kestainet. (N:Tartu leib, Maaleib ja Rukkinisuleib) Kroovitud jahust leivad Võrreldes lihtjahust leibadega sisaldavad kroovleivad palju vähem vitamiine ja mineraalaineid.(N: Eesti leib, Ukraina leib ja Riia leib.) Kuivikleivad Toodetakse kroovitud rukkijahust ja rukki, ning nisujahu segust. Kuivikleibade veesisaldus on tunduvalt väiksem kui tavaliste leibade omast. Sepikud Valmistatakse 2 sorti nisujahust, nad on seetõttu jämedamad ,vitamiini ja mineraalainerikkamad kui saiad. Võileibade valmistamine Taise lihaga, lahjade kalatoodetega,munade ja lahja kohupiima segudega saan valmistada valgurikkaid võileibu,mille kalorsust saan määrata ning varieerida lisaainetega
5.2.13 Toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamine. Rauno Loik 5.2.14 Pagaritoodete defektid ja leivahaigused ning nende vältimine. 5.2.15 Toodete säilitamis-, pakendamis- ja transpordi tingimused 5.2.16 Laomajanduse põhimõtted 6. PAGARI- JA KONDIITRITOODETE KLASSIFIKATSIOON 6.1. PAGARITOOTED a) leivad rukkileivad, teraleivad, peenleivad, koorikleivad, rahvusleivad b) kuivikleivad näkileivad, galetid, kuivikud, c) barankad d) saiad lauasaiad, röstisaiad, magusas saiad, terasaiad, pikad saiad, kuklid e) sepikud sepikud f) kringlid ja pärjad kringlid, pärjad, stritslid g) pooltooted pizzapõhjad, tordipõhjad, korvikesed, taignad h) pirukad magusad pirukad, soolased pirukad, rasvaküpsetised i) väikesaiad väikesaiad 6.2. KONDIITRITOOTED a) tordid kohupiimatordid, vahukooretordid, sufleetordid, jogurtitordid,
rakendatud toiduvalmistamisviise ja omaseid toiduaineid - rukkijahu, pohlad jm. Soomlased tarvitavad toiduks rohkem kala kui meie, sest oma tuhande järve tõttu on nad mageveekaladega paremini varustatud. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad taignad on mure-, pärmi- ja mitmekesised piparkoogitainad. Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju
toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti puuvilja-ja marjakeedised ,samuti ka oliivid,pähklid ning mandlid. Juustulauala sobivad ka pagaritooted:mitmesugused saiad,sepikud,soolased kreekerid,soolaküpsised,võileivaküpsised,kuivikleivad,soolapulgad,rukkileib,aga ka tikusuupisted,kanapeed,juustuvardad,juustupallid,juustutäidisega küpsetised,ning väikesed soojad suupisted. Sinihallitusjuustu juurde sobivad piparkoogid. Juustulaua menüüsse võib võtta ka või. Alkoholita jookidest sobivad juustulauale vesi,mineraalveed ning puuvilja-ja marjamahlad(eriti hästi sobib viinamarja-,sõstra-,õuna-ja pirnimahl). Alkohoolsetest jookidest on sobivamad veinid,tavaliselt magus valge vein või punane vein,
annaabi.ee 
