Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile 49. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8...95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35...60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100-punktilisel boniteediskaalal. See on jaotatud kümneks boniteediklassiks: 91...100 hindepunkti 81...90 väga head maad 71...80 61..
Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile 49. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8...95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35...60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100- punktilisel boniteediskaalal. See on jaotatud kümneks boniteediklassiks: 91...100 hindepunkti 81...90 väga head maad 71...80 61..
olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile. 36
Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine
Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine
annaabi.ee 
