maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus 1
Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: Mulla mehaanilisest koostisest, Mulla lasuvustihedusest, Mulla struktuursusest, Mulla kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle
Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti. Gleistunud rähkmuldade kasutussobivus sõltub eelkõige kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb parasniiskete muldade kasutamisega, kuivendamata muldade puhul tuleb esmalt reguleerida niiskusreziimi. Kuivendamata gleistunud rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja ja Loode-Eesti ning saared. Need mullad on ülekaalus Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullastiku suur kirjusus. 2
Mulla mehaanilisest koostisest Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis 2. Mulla lasuvustihedusest läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² 3. Mulla struktuursusest rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub 4. Mulla kuivendusastmest mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; suurem soojus-juhtivus. saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga
sobib keksmine tihedus mullas. 16 8. Muldade kasutamine ja kaitse 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse : Tugevasti kivised ja rähksed gleistunud karbonaatsed mullad on kuivendamiseks vähesovad, kuivendatud gleistunud rähksed liivasavimullad aga universaalse kasutussobivusega ( Raimo Kõlli 2012; lk 323 ). Gleistunud rähkmuldadel sõltub kasutamine kõige rohkem kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb pigem parasniiskete muldade kasutamisega aga kuivendamata muldade puhul on kõige tähtsam kõigepealt niiskusrežiim ära reguleerida. Kui gleistunud rähkmuldi pole kuivendatud, siis sobivad need hästi heintaimede kasvatamiseks ( Raimo Kõlli 2012; lk323 ). Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld. Antud mulla kaitsmiseks on rajatud ümber mitmed kraavid, paremaks enam pole midagi teha, kuna muld seisab rohumaana
Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6- 10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu tähtsus: 1. Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 6CO2 + 6H2O , kui
Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu tähtsus: 1. Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 6CO2 + 6H2O , kui mullas on
annaabi.ee 
