Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Need on pikad surnud rakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. Turvas tekib sellest, et sammaldel pole juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammalt. Turbasamblal pole lehti aga tal on harunev vars. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist
need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. 4 Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast. Seejuures ei tasu samblatutti karta: ta on praktiliselt puhas, kuna happelises keskkonnas ei ela peaaegu keegi
need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast. Seejuures ei tasu samblatutti karta: ta on praktiliselt puhas, kuna happelises keskkonnas ei ela peaaegu keegi. Muide, turbasamblad
Sealset sademete territoriaalset jaotumist enim mõjutavaks teguriks on kohalik reljeef. Kõrgustikel ja nende tuulepealsetel nõlvadel sajab maha suurem hulk sademeid kui tuulealustel nõlvadel ja madalikel. Kuna valdav enamus sademeid toovaid õhumasse saabub Eestisse edelasektorist, s.o lääne ja lõuna ilmakaarte vahelt, siis kõrgustike vastavad nõlvad on ka kõige niiskemad. Samas aga kõrgustike idapoolsemad servaalad on suhteliselt väiksemate sademetega. Kõige kuivemateks aladeks Kagu Eestis on madalamad alad ja eelkõige Peipsi järve rannikumadalik. Kõige sademeterohkeimaks piirkonnaks Kagu Eestis on Haanja kõrgustik, Sakala kõrgustik ja Valga nõgu. Kõige väiksemad sademete aastasummad on esinenud Peipsi madalikul. 9. KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis anti põgus ülevaade sademetest üldiselt. Üldiselt oli seletatud erinevaid sademete liike. Pikemalt Eesti näitel keskenduti vedelatele sademetele, ehk siis vihmale.
neid jääb vähemaks, siis üraskite arvukus tõuseb. Samuti on tüvekahjurite puhul oht, et nad suudavad produtseerida ühe suvega kaks generatsiooni senise ühe asemel. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja taimkatte piir põhja poole, mis võimaldab seal kasvatada lõunapoolseid põllumajanduskultuure. Süsihappegaasi rohkus atmosfääris tõstab fotosünteesi intensiivsust, suureneb noore metsa ja üldse taimede juurdekasv. Kuivemad alad muutuvad kuivemateks ja taimedel tekib veestress, mis viib taimestiku liigilise koostise muutumisele. Nt. veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada. Samas sagenevad happevihmad (NOx tõusuga), mis halvendab muldade kvaliteeti ja mõjub metsa pindalale negatiivselt. 1) fotosüntees suureb just C3 taimedel (Rubisco efektiivsem) 2) kasv suureneb, samas kui mineraalaineid väheneb, siis hakkab taim rohkem juuri kasvatama
annaabi.ee 
