Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuivainerikkaid" - 5 õppematerjali

Loomade karjatamine
3
doc

Loomade karjatamine

C ­ alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid. Kevadel tuleb alustada lehmade karjatamist mõne tunni kaupa päevas ning pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. Noorloomade karjatamine

Kategooriata → Veisekasvatus
62 allalaadimist
Toitefaktorid
7
docx

Toitefaktorid

kuivainet, tuleb talle sööta 5kg kuiva heina, mis sisaldab 17% vett (5X0,83=4,15kg) või 20kg haljasrohtu, milles on 80% vett (20X0,20=4,00kg). Veesisaldus mõjutab ka söötade säilivust. Mida veerikkamad söödad, seda kiiremini nad riknevad. Meie oludes on vesi seni olnud loomadele kergesti kättesaadav, suhteliselt odav, mistõttu ta pole kriitiline faktor. Tavaliselt loomad ei joo vett vajadusest rohkem. Kui nad aga saavad liigselt keedusoola või liiga kuivainerikkaid söötasid, siis janu suureneb, samuti on veetarve suurem kõrge välistemperatuuri korral. 1kg sööda kuivaine kohta vajavad: sead ­ 7...8l vett lehmad ­ 4...6l vett hobused ­ 3...5l vett lambad ­ 1,5...2l vett Seega vajavad sead suhteliselt vesisemat sööta (või kuivsöödale lisaks rohkem vett) kui veised ja hobused, kõige kuivem sööt peab olema lammastel.

Põllumajandus → Loomakasvatus
17 allalaadimist
Mikrobioloogia KT 1
9
pdf

Mikrobioloogia KT 1

vett 80-96%, kuivatatult 10­20%. Kuivatamisel kaotab enamik mikroobe paljunemisvõime, kui niiskusesisaldus on 25-30%, hallitusseened kaotavad selle 15% juures. Kuivatamise temperatuur oleneb marjade, puu- ja juurviljade liigist, konsistentsist, valmimisastmest, värv- ja parkainete sisaldusest. Kõiki mahlaseid saadusi (marju) tuleb kuivatada tõusvas temperatuuris: närbumiseni 40°C juures, siis tõsta temperatuur üle 60°C ja lõplik kuivatus toimub 80°C. Kõiki tiheda viljalihaga ja kuivainerikkaid aiasaadusi on soovitatav kuivatada langevas temperatuuris: kuivatamist võiks alustada 80°C juures ja lõpetada 60°C juures. - soolamine - hapendamine: Hapendamine on toidu töötluse tehnika, mis kasutab toidu füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõjutamiseks hapet. Hapet võib lisada otse (näiteks äädika, sidrunimahla, laimimahla jne kujul) või toimub happe tootmine juba toidus olevate või sinna lisatavate mikroobide poolt (nt. Lactobacillus)

Bioloogia → Mikrobioloogia
32 allalaadimist
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

Kasutamine -õige hooldamise, kasutamise ja väetamise korral on kultuurkarjamaade saagikus 20-25 t/ha rohtu -keskmine rohu kasutuskoefitsent on 75-80% -meil on võimalik teha 5-6 karjatamisringi (kõrrelised), valge ristik 4-5 ringi -värske, proteiinirikka rohu (eriti pun ristik) söötmisel tuleb olla ettevaatlik - loomadel võivad tekkida puhitised -segudes peaksid olema ka kõrrelised -lisada ratsiooni kuivainerikkaid söötasid -vältida ristiku söötmist liiga varajases kasvufaasis ja märja ilmaga -varajasi karjamaid (aas-rebasesaba, kerahein) saab kasutama hakata mai I poolel, keskvalmivaid (valge ristik, lutsern) 10-12 päeva hiljem, hiliseid ­mai lõpus -sobivaim aeg karjatamiseks võrsumise lõpp ­ kõrsumise algus, rohu kõrgus 12-20 cm (alla 10 cm rohus vähe kuivainet) -mais järelkasv 12-14 päeva, juunis 16-18 päeva, juulis-augustis 20-25 päeva, augusti lõpp-september ­ 30-

Põllumajandus → Agronoomia
41 allalaadimist
Taimekasvatus
22
doc

Taimekasvatus

C ­ alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid. Kevadel tuleb alustada lehmade karjatamist mõne tunni kaupa päevas ning pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. 75) Noorloomade karjatamine

Ühiskond → Önoloogia
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun