VALE 15. Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus. ÕIGE 16. Kui õhuosake adiabaatiliselt kokku suruda, siis rõhk temas väheneb. VALE 17. Tõusev õhk paisub adiabaatiliselt. VALE 18. Stabiilses õhumassis tekivad kondensatsiooni tagajärjel udud ja madalad kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19. Märgadiabaatiline gradient on suurem kui kuivadiabaatiline gradient. VALE 20. Atmosfääris võib protsessi lugeda adiabaatiliseks kui ta toimub kiiresti. ÕIGE b) Vali õige variant 21. Missugune järgnevatest ilmaelementidest väheneb alati kui me liigume ülespoole. Õhu rõhk 22. Ainuke aine, mida atmosfääris võib leida looduslikult nii tahke, vedela kui ka gaasina. vesi 23. Normaalne õhurõhk ei ole 1000 hPa 24
kõrgemal Laskumisinversioonid on kõige paremini arenenud kõrgema rõhuga aladel, sest need on seotud laskuva õhu liikumisega. Missugune järgnevatest keskkonna temperatuuri vertikaalsetest gradientidest esindab kõige stabiilsemat atmosfääri kui tegemist on küllastamata õhu kihiga? 3 kraadi C/1000m Tinglikult labiilses atmosfääris on keskkonna temperatuuri gradient suurem kui märgadiabaatiline ja väiksem kui kuivadiabaatiline. Missugune järgnevatest protsessidest muudab kihti labiilsemaks? Õhukihi läbisegamine, õhukihi tõstmine, õhukihi ülaosa jahutamine 8: Kui küllastumata niiske õhk on tõstetud nivoole, kus ta küllastub veeauruga ning muutub labiilseks, siis sellist tüüpi labiilsust kutsutakse: tinglik labiilsus Cumulus humilis pilvede kohal võib leida: stabiilse kihi Kastepunkt tõusvas termikus: langeb aeglasemalt kui temperatuur õhuosakeses
Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). 19. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? Hõõrdumine vähendab tuule kiirust ja muudab suunda. Mõju ulatub ca 1 km kõrguseni. Mida suurem on hõõrdumine, seda enam kaldub tuul gradienttuule suunast vasakule (kuni 30°). Samaaegselt kasvab kõrguse kasvades ka tuule kiirus. 20. Miks on temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatilised gradiendid erinevad? Kuivadiabaatiline gradient oli praktiliselt konstantne, märgadiabaatiline sõltub temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). Madalatel temperatuuridel läheneb märgadiabaatiline gradient kuivadiabaatiliselt (õhus on vähe niiskust ja ka soojushulgad on seega väikesed. 21. Missugustes tasakaaluolekutes võib keha olla? Kuidas käitub õhuosake, kui ta tasakaalust välja viia? Stabiilne - ümbritsev õhk surub tagasi algnivoo suhtes.
oma algnivoo suunas (org). Labiilne tasakaal kui vertikaalselt ära nihutatud osakest, surub ümbritsev õhk teda veelgi kaugemale oma algnivoost võimendab esialgset häiritust (mäetipp). Ükskõikne tasakaal kui osakest nihutada oma asukohast vertikaalselt ära, ei suru ümbritsev õhk teda ei algnivoo suunas ega eemale algnivoost võimaldab osakesel jääda uuele nivoole. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Kuivadiabaatiline gradient kui õhuosakese temperatuur muutub 10oC/1km kohta. Märgadiabaatiline gradient kui õhuosakese temperatuur muutub 6oC/1km kohta. Absoluutselt stabiilne atmosfäär Tõusev, küllastumata/küllastunud õhk on igal nivool külmel (raskem) kui ümbritsev õhk. Kui võimalik naaseb õhk oma esialgsesse olekusse. Absoluutselt labiilne atmosfäär Tõusev, küllastumata/küllastunud õhk on igal nivool soojem (kergem) kui ümbritsev õhk
Pilved ja tasakaal. Tõusev õhuosake paisub (sest kõrgemal on õhurõhk väiksem) ning jahtub (õhk teebpaisumisel tööd).Laskuv õhuosake surutakse kokku ning seetõttu soojeneb.Mõlemal juhul eeldatakse adiabaatilistprotsessi st, et õhuosake ei vaheta ümbitsevaõhuga soojust st tõusev õhuosake jahtub adiabaatiliselt ja laskuvõhuosake soojeneb adiabaatiliselt. Kuni õhuosakeses on niiskus küllastumata onadiabaatilise soojenemise/jahtumise kiirus jääv. _a= 9.8°C/1 km kuivadiabaatiline gradient 7.Sademed. Veeauru tihenemine veepiiskadeks ja sademete kujunemine toimub väga erinevates oludes. Jäävihm koosneb väikestest läbipaistvast kõvast jääst terakestest, mis kõvale pinnasele langemisel hüplevad. Terad tekivad vihmapiiskadest, kui need maapinna läheduses läbivad külma õhukihi. Jääkruubid, lumekruubid, teralumi.
siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb (õhk paisub, see toimub siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb, laskuvas tõuseb. Temperatuuri adiabaatiline gradient näitab temperatuuri muutust k/100m kohta vertikaalses suunas. Kuivadiabaatiline kui õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 kraadi võrra 100m kohta, siis seda temp muutust nimetataksegi kuivadiabaatiliseks gradiendiks. See leiab aset, seni kuni õhk on veeaurust küllastumata. Märgadiabaatiline gradient kui veeaur on küllastunud ja adiabaatiline tõusmine kestab edasi siis langeb temperatuur. Kuna adiabaatilisel tõusmisel küllastunud
Tõusvas õhuvoolus prisma ja murdunud kiirte teele asetada ekraan, tekib sellele värviline riba, mille üks äär on punane, teine violetne, vahepealsed värvused, temperatuur langeb, laskuvas tõuseb. Temperatuuri adiabaatiline gradient – näitab temperatuuri muutust k/100m kohta vertikaalses suunas. alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine.Spektri ül on erineva lainepikkusega kiired üksteisest eraldada. Kiired Kuivadiabaatiline – kui õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 kraadi võrra murduvad seal, kõige vähem murdub punane, rohkem violetne .Solaarkonstant S 0 iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel 100m kohta, siis seda temp muutust nimetataksegi kuivadiabaatiliseks gradiendiks. See leiab aset, seni kuni õhk on veeaurust küllastumata. piiril
Kui õhk tõuseb piisavalt palju, nii et see jahtub sisseenergia kulutamise tagajärjel kastepunktini, tekivad pilved tänu veeauru kondenseerumisele (kondensatsioonituumadele) või sublimeerumisel1. Siseenergia kulub õhuosakese tõusmisel paisumisele, sest soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga on tühine ehk protsess on praktiliselt adiabaatiline. Seejuures jahtub õhk peaaegu 1° iga saja meetri tõusu kohta (temperatuuri kuivadiabaatiline gradient), kuid kondenseerumisel vabaneb varjatud soojus ja sel juhul on langus umbes 0,6° saja meetri kohta (temperatuuri märgadiabaatiline gradient), ent viimane pole konstant ja selle väärtus sõltub õhurõhust ning temperatuurist. Kondenseerumine on võimalik ka sooja ja külma õhumassi segunemisel, näiteks veekogudega seotud udud tekivad sageli niiviisi. Kondensatsioonituumadena käituvad meresoola kübemed, tahmaosakesed, bakterid jt hügroskoopsete omadustega aerosooliosakesed
Õhumassi tõustes tõustes tema ruumala suureneb , rõhk ja temperatuur tema sees seetõttu ka langevad. Molekulid oma suure kiirusetõttu täidavad suurenenud ruumala tühikud ja seetõttu toimub temperatuuri muutus väga kiirelt ja energiavahetust ümbritseva keskonnaga ei jõua toimuda. Termodünaaika seaduste kohaselt võib väljaspoolt saadava energiahulga lugeda nulliks. Vastavalt lihtsustuvad ka adiabaatilise protsessi korral Termodünaamika 1. seaduse valemid.Mis on : Temperatuuri kuivadiabaatiline gradient Sõna kuiv tähendab et temperatuuri langedes ei toimu õhus oleva niiskuse väljakondenseerumist , õhu absoluutne niiskus jääb samaks ( suhteline niiskus kasvab sest temperatuur jääb samaks). Kondensatsioonivoost kõrgemal on seetõttu tegu märgabiabaatilise gradiendiga niiskus kondenseerub välja tekivad pilved .. Jahedal õhtul võib tekkida nähtus kus maapinna lähedal on vaikne tuul ja
annaabi.ee 
