finantskohustuste summast kaks praeguse hetke finantskohustust (autoliising ja tarbimislaenu makse). 540-250-100=190€ Vastus: Täiendava finantskohustuse igakuine makse ei tohiks ületada 190€ kuus. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma mida taotleja saaks võtta pangast kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage kindlasti, et tegemist on annuiteetlaenuga. Andmed: CF=190€ r=6% t=10 (aastat) CF 1 190 1 PVA= r 1− ( 1+( r 12 ) t ) ( = 6% 12 1− (1+
Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma, mida taotleja saaks võtta pangast, kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage kindlasti, et tegemist on annuiteetlaenuga. LAHENDUSKÄIK Raha CF= 1800€/ neto Kohustused 250€ + 100€ = 350€ / kuu Krediidipoliitika: kohustused ei tohi ületada 30% netosissetulekust Laenuintress 6% aastas a. Võib olla x €/kuu = 30% x=(30%*1800€):100% = 540€/kuu kokku Hetkel (350€ * 100%):1800€= 19,44% Kuna kokku tohib olla ühe kuu lõikes finantskohustusi 30% netosissetulekust,
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8
Investeerimisfondide osakute hinnad on jõudsalt kasvanud, ent jäävad majanduskriisieelsele tasemele siiski alla. Investeerimisfondide varad kasvasid viimase 12 kuuga 30 miljoni euro võrra 592 miljonini. Varade kasvu on mõjutanud positiivne tootlus ning netosissemaksete muutused. Investorite riskikartlikkuse vähenemine on avaldanud mõju investeerimisfondide sissemaksete struktuurile, mille tulemusel on aktsiafondidesse tehtud kuiste sissemaksete osakaal kasvanud. Suur tootlus kasvatas teise samba pensionifondide varade mahtu 2010. aastal riigi sissemaksete peatumisest hoolimata ligi 119 miljoni euro võrra 1071 miljonini. 2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini osakuid vahetada, ning raha sagedasem liikumine pensionifondide vahel võib suurendada pensionifondivalitsejate likviidsusriski. Pangaruppide turupõhine rahastamine
peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele. Vale on aastase intressimäära jagamine vastavalt 12 (kuuga) või 52 (nädalaga), sest siis ei arvestata iganädalaste või kuiste intresside summeerumist. Kui igakuine intressimäär on i, siis 12 aastase intressi määra ekvivalent pole mitte 12i vaid (1 + i) - 1. Seega, kui igakuine intress on 1%, on aastane ekvivalent 12,68% ja vastupidi: kui aasta intressimäär on 12%, siis igakuine ekvivalent on 0,948%. Võrreldes kahte või enamat varianti, on selline erinevus harva oluline. Sellist erinevust tuleb aga
H0: positiivne autokorrelatsioon puudub H1: positiivne autokorrelatsioon eksisteerib Näide Loengud lk 182 55. Kõrgemat järku autokorrealtsioon. • DW statistik hindab autokorrelatsiooni vaid vahetult järgnevate juhuslike liikmete ut ja ut-1 vahel (1. järku autokorrelatsioon). • Aga autokorrelatsioon võib esineda ka ut ja ut-2 vahel (2. järku autokorrelatsioon) ut ja ut-3 vahel (3. järku autokorrelatsioon) jne • Näiteks – kvartaalsete andmete korral ut ja ut-4 vahel – kuiste andmete korral ut ja ut-12 vahel 56. Breusch-Godfrey autkorrelatsiooni testi idee, nullhüpotees, sisukas hüpotees. (Loengud lk 183) H0: autokorrelatsioon puudub H1: autokorrelatsioon esineb 1. Viiakse läbi mudeli (1) hindamine ja leitakse jääkliikmed 2. IDEE: kui järjestikuste jääkliikmete vahel on seos, siis seda seost saab modelleerida. Selle kontrollimiseks hinnatakse regressioonmudelit jääkliikmete jaoks. Mudelisse võetakse r eelmist jääkliiget.
peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele. Vale on aastase intressimäära jagamine vastavalt 12 (kuuga) või 52 (nädalaga), sest siis ei arvestata iganädalaste või kuiste intresside summeerumist. Kui igakuine intressimäär on i, siis 12 aastase intressi määra ekvivalent pole mitte 12i vaid (1 + i) - 1. Seega, kui igakuine intress on 1%, on aastane ekvivalent 12,68% ja vastupidi: kui aasta intressimäär on 12%, siis igakuine ekvivalent on 0,948%. Võrreldes kahte või enamat varianti, on selline erinevus harva oluline. Sellist erinevust tuleb aga
annaabi.ee 
