mõni võistlus. Jaanuaris veebruaris toimuvad samuti talikrossi võistlused. 6 2. Motokross Raplamaal Eriti keeruline oli koguda materjali Raplamaa motokrossi ajaloo kohta. Leidsin vajaliku informatsiooni vaid paarist väljaandest ja mõningaid artikleid Raplamaa omaaegsest ajalehest „Ühistöö“. Materjali põhjal võib teha järelduse, et Raplamaal oli motokrossis kaks suurimat ja põhilist tegevuspaika Järvakandi ja Kuimetsa. Kuimetsas oli kolhoos, mis toetas sealset motospordi tegevust ning Järvakandis oli olemas ALMAVÜ-le kuuluv spordiklubi, mis teotas sealset mootorispordi tegevust. 1921. aastal pandi alus Eesti organiseeritud auto- ja mootorispordile tolle aegsel „Kalevi“ spordiväljakul. Kakskümmend aastat hiljem, kui mootorrattas oli jõudnud Eestisse, hakkasid esimesed mootorrattad jõudma linnast maale, nii olid ka need jõudnud Järvakandi töölisalevisse. Algselt olid mootorrattad ainult lõbusõiduks, aga
Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi. Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Maa magnetväli Päikese aktiivsus suureneb ~11,5 aasta tagant, praegu miinimum. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres. Maa magnetväli Kaius 07.10.05 Kuimetsas 01.09.05 Maa magnetväli Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge. Aga seletus on järgmine. Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastanud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Maa magnetväli Soome, 15.12.06 Norra 15.12.06 Tänan kuulamast!
Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Pahkla Suurkivi. 2. Lüngad a. Haimre park ja kabel. b. Linnaaluste küla on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on Harjumaa vapp. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - Järvakandi. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad Kuimetsas. f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased lookuusikud. g. Paluküla Hiiemägi kõrgus merepinnast on 106 m h. Raplamaa soodest saavad alguse Kasari, Pärnu ja Keila jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla 1973a. 3. a. Vigala jõgi b. Sipa ohvripärn c. Pajaka looduskaitseala d. Lümandu maastikukaitseala 4.
Suurimateks asulateks on Keila, Saue, Rapla, Kehra, Kohila ning Tallinna suurim linnaosa Lasnamäe. 6 Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik. Pinnakate on õhuke ning kohati ulatub paasaluspõhi lausa maapinnani. Rohkesti on karsti - Adilas, Hageris, Urgel ja Põlmas, Eesti suurimad karstikoopad asuvad Pael ja Kuimetsas. Põhja-Eesti lavamaal asuvad maakonna suurim soo (Mahtra, 9670 ha) ja järv (Järlepa, 48 ha). Jõed voolavad kas Soome lahte (Vääna, Keila) või Väinamerre (Kasari, Vigala). Põhja-Eesti lavamaa on tihedasti asustatud. Põllumaad on suhteliselt viljakad. Kevadtulv Kostivere karstialal Harju lavamaa lääneosas on silmapaistvamad pangad Väike-Pakri saarel (13 m), Pakri neemel (24 m), Türisalu (30 m) ja Rannamõisa pangal (35 m). Tallinna kohal, Tiskrest alates, taandub
Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana org, mida jää sulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole 4 tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla
kiriku juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas. Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas. Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14
Hea küll, härra Gabriel, mina olen Kuimetsa pärishärra ja Liivi mõisameeste ' pealik Kaspar von Mönnikhusen. On sul nüüd rohkem usaldust minu vastu?» «Teie nimi on kaugel tuntud, rüütel von 1 Mõisameesteks nimetati suure Liivi sõja ajal neid endise orduriigi mõisnikke ja nende sulaseid, kes salga-kaupa pea rootslasi, pea taanlasi või poolakaid palga eest teenisid, enamasti aga oma käe peal kui õiged röövlid maad laastasid. Mönnikhuseni käsu all seisev salk oli Kuimetsas kindlasse laagrisse asunud ja seisis nime poolest Rootsi kuninga teenistuses. (Autori märkus.) 240 Mönnikhusen,» vastas Gabriel kergesti kummardades. «Siiski ei taha ma teid mitte teenida.» «Miks mitte?» küsis Mönnikhusen kulmu kortsutades. «Ma ei soovi mõisameheks saada.» «Pead sa ka meeles, et ma sind torni heita ehk siinsamas oksa tõmmata võin lasta?» «Teie võite üksnes minu surnukeha puu oksa riputada, aga mind torni heita või koguni oma sulaseks teha ei või teie mitte
annaabi.ee 
