Sissejuhatus...........................................................................................................3 Elulugu...............................................................................................................4-5 Tunnustused...........................................................................................................5 2 Sissejuhtus Johannes Veski sündis 27.juunil 1873.aastal Tartumaal Kudina vallas (praegu Jõgevamaa) Kaasiku talus peremehe pojana. Omandades hariduse Tartumaal, oli ta ülikooli aastatel veel õpetajaks H.Treffneri gümnaasiumis. Veski tegeles väga mitmete asjadega, kuid eriti paistab silma tema panus eesti kirjakeele arendamisse. 3 Elulugu Johannes Voldemar Veski sündis 27. juunil 1873 (uue kalendri järgi) Tartumaal Kudina vallas peremehe pojana. Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis
Nadezda Lebedeva, Sofja Kudina 8b klass Tallinna Laagna Gümnaasium Üldandmed Ehitus Huvitavad faktid Kasutatud materjalid Orbiidi keskmine kaugus Päikesest on 57910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3,30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele. Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas. ...
Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on sageli lõikunud kohalike jääpaisjärvede ülevooluorud, millest sügavaim on Kudina org (26 m). Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved. Nad on sageli üsna sügavad, näiteks Saadjärv kuni 25 m. Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade
arvustusi mitte arvestada, võib kategoriseerda kuue märksõnaga: häälikulugu, vormilugu, sõnavaraõpetus, nimeuurimine, vana kirjakeel ja murdetekstid. Üldisemalt öeldes oli Mägiste põhiline tähelepanu elus pööratud keelteajaloole. Keeleteadlane on kirjutanud eesti vana kirjakeelele vundamendi, mida tasub nüüd vaid arendada (Valve-Liivi Kingisepp 2000). 1.Elulugu Julius Mägiste oli sündinud 19.12.1900 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema külas Tartumaal. Keeleteadlane oli pärit talupidajate perekonnast ning elas oma esimesed eluaastad Kustase talus. Ta oli Gustav ja Emilie Rosalie (sünd Veski) Mägiste poeg. Peres oli lisaks veel kaks last, Aksel ning Vernen Mägiste. Aastal 1922 üleriiklikuks kampaaniaks kujunenud nimede eestistamise käigus muutis Julius koos perega perekonnanime Mägisteks (1922.aastani Mälson). Julius Mägiste suri 11. märtsil 1978 Lundis. 1.1 Õpingud J
väljaspool Eestit umbes 130 000 ühed suurimad eestikeelsed kogukonnad asuvad meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Venemaal. Seetõttu korraldatakse emakeelepäeva üritusi ka mujal, näiteks Helsingis, Stockholmis, Göteborgis ja Petseris, kus kohalike eestlaste ja Eesti Instituudi koostöös korraldatakse üritusi täiskasvanutele ja lastele. 3.2 J. V. Veski päev Johannes Voldemar Veski sündis 15. juunil 1873 Tartumaal Kudina vallas. 1908 1911 hakati J. V. Veski algatusel korraldama eesti keele konverentse, kus fikseeriti mitmed kirjakeelt puudutavad otsuseid. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. J. V. Veski suri kõrges eas Tartus 28
13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et Novgorodi linna väljakaevamised dateerivad ploomiseemnete (mis selgesti erinevad lõunast kuivatatult kaubateid pidi sissetoodud sortide omast) vanuseks 10.–11. sajandi kultuurikihte (Jaama, 1990). Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka 6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke).
Sündinud: 24.08./06.09.1914 Tartumaa, Kuremaa vald, Toovere küla. Ristitud: 21.09/.04.10.1914 Palamuse. Konfirmeeritud: 08.04.1933 Tartu Peetri kirik. Isa: külakaupmees August Tallinn (13/25.08.1872 Immokese vald 12.10.1936), isa: Juhan. Ema: õmbleja Ida snd Vipper (05.10.1880 Kudina vald 21.12.1937). Õed-vennad: 1. Hermann (23.10.1918?.02.1919). 2. Hugo (08.02.1921) Õpingud: A. Salomoni eraalgkool, 1928 Tartu Linna III Algkool, 192833 Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium, 193440 Tartu ülikooli usuteaduskond. Akadeemiline kuuluvus: EÜS, Akadeemiline Usuteadlaste Selts. Pro venia concionandi/pro ministerio: 20.-21.05.1940, 07.-08.12.1943. Prooviaasta: 01.06.1940 Tartu Peetri kog. Ordinatsioon: 09.01
annaabi.ee 
