käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga, viljakuse vähenemine. · Kaudne · Toitumis ja kudemiskohtade kadumine põhjataimestiku degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus alajahtumine. · Sulgede määrdumine vähendab, või kaotab lennuvõime. · Üritades end puhastada, neelavad alla naftat. · Maksakahjustused · Kopsupõletik Mõju imetajatele
Esiteks tõkestatakse nende rännet jõgedes, piirates seda aiaga. Seejärel kasutatakse elektrivalgustust. Püügi puhul kasutatakse seda ära, et silmud kardavad valgust. . Mõlemale poole jõe keskvoolust lastakse vette võimsad elektrilambid, mis on varustatud neid jõe keskosa poolt katvate metallkilbikestega. Selle tagajärjel on terve jõesäng, välja arvatud kitsas pime ,,koridor" jõe keskosas heledasti valgustatud. Silmud, tungides jõgepidi üles kudemiskohtade poole mööda pimedat jõeosa, satuvad ,,koridori" paigaldatud püünistesse. (Baker and Wiley, 2009) 5.1. ELEKTRIVÄLJA MÕJU On tehtud katseid täiskasvanud merisuttide käitumisest elektri väljade suhtes. Huvitav tulemus oli selles, et isase ja emase käitumine on elektriväljale erinev ja nende aju reageerib sellele ka erinevalt. Täiskasvanud isasel merisutil, kokkupuutel nõrga elektriväljaga on
üleujutisi ja kahjustada maad. Kuigi kobras on levinud üle Eesti pole mul olnud võimalik teda näha, sest ta on tark loom, kes oskab end varjata. Kopral on hästi arenenud haistmis ja kuulmis meel aga nägemine pole kopral kõige parem. Kobras oli kunagi peaaegu välja surnud, sest inimesed küttisid teda hinnasliku karusnaha pärast, aga tänaseks on ta end levitand paljudes riikides. Kobras võib ohustada palju teisi liike väljatõrjumisega või kudemiskohtade takistamine kaladele. Koprastel ja inimestel pole tavaliselt head suhted, sest kobras kõitub mõnigord otse vastupidiselt inimesele aga inimene võib kasutada ära kobrast, kui teeb vaatluskoha turistidele kopraste elamiste juude, aga se häirib kobrast. KASUTATUD KIRJANDUS 12 Järva, J. 2011. Kuidas hoida suhteid kopraga. URL= http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3781_3748.html. 1.03.2012. Kukk, T. 2012. Paisutajate pahandused. URL= http://www.eestiloodus.ee/index.php
reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike vähenemine, tahtlik tapmine, soode kuivendamine, kulupõlengud ja liiklusõnnetused. Kaitse all on rästikud, nastikud, vaskuss, asusisalik ja kivisisalik. 86. Kuidas kaitsta roomajate elupaiku?
82. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 83. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 84. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike vähenemine, tahtlik tapmine, soode kuivendamine, kulupõlengud ja liiklusõnnetused. Kaitse all on rästikud, nastikud, vaskuss, asusisalik ja kivisisalik. 85. Kuidas kaitsta roomajate elupaiku?
83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike vähenemine, tahtlik tapmine, soode kuivendamine, kulupõlengud ja liiklusõnnetused. Kaitse all on rästikud, nastikud, vaskuss, asusisalik ja kivisisalik. 86. Kuidas kaitsta roomajate elupaiku?
annaabi.ee 
