Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas Palmse, Sagadi jt. 7. Katariina II kuus asehalduskorraldust- Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. Euroopast tulnuna ei tundnud ta mingit aukartust Balti parunite kommete, keele ega hariduse ees. Kuid ta ei olnud ka Baltimaade vaenlane. Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis Katariina eesmärgiks, et reform laineks ka Balti kubermangudele. 1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid
kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 18. Sajandit võib ka keisrinnade sajandiks nimetada. Vene keisririigi ajaloo üks silmapistvamaid valitsejaid oli Katariina 2(1762- 1796). Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. 1764. Aastal sõitis ta Eest- ja Liivimaal ringi ning lahkus siit valdavalt meeldivate muljetega. 1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed
Ta oli tahtejõuline, intelligentne, haritud. Pidas kirjavahetust Voltaire'iga. Oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Lasi kokku kutsuda midagi rahvaesinduse taolist, et see võtaks vastu uue vabameelse seadustekogu (sellest ei saanud asja). Ta oli valmis isegi pärisorjust kaotama (Venemaa aadel ega tlp ei old valmis). Koostas rea reforme,mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli ta kriitiline. Kui Venemaal teostati kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis K eesmärgiks, et reform laieneks ka Balti kubermangudele. 1728.a kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. *kõik aadlikud võrdsustati *kroonuametnike arv mitmekordistus
Katariina II ja asehalduskond Ainuvalitseja troonile jõudis tervelt neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet, Katariina II. Silmapaistvam oli Katariina II (valitses 1762-1796) ta pidas kirjavahetust Voltaire'iga ja oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Tahtis kaotada pärisorjuse. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. 1764. aastal sõitis ta Eesti- ja Liivimaal ringi. 1782.aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sellele ei olnud aga pikka iga. Katariina surma järel troonile tõusnud Paul I (1796-1801) taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus. Põhjasõda purustas Taru linna, , mitu väikelinna(rakvere, viljandi, paide) jäid linnaõigusest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna : Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga(sai
Katariina oleks meeleldi kaotanud ka pärisorjuse, kuid selleks ei olnud valmis ei Vene aadel ega ka talupojad ise. Sellegipoolest teostas Katariina reforme, mille eesmärk oli Venemaa tsiviliseerida. Katariina II valitsusaega langes Vene ajaloo suurim talupoegade vastuhakk – talurahvasõda (1773-1775) Volgamaal. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. Keisrinna toetas edumeelse pastori kavatsust avaldada pärisorjusest kritiseeriv kirjutis. Katariina seadis eesmärgiks, et ka kubermangureform laieneks ka Balti kubermangudele. Reformi tulemuseks oli nn asehalduskord, sest sel ajal esindas Baltimaades riigivõimu Riias resideeruv asehaldur ehk asevalitseja. Katariina II valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning Tartusse ehitati Liivimaa esimene kivisild (Tartu Kivisild).
kehtis nn Balti erikord: 1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsuskorraldus) 2. Väljendus halduses, õiguses, majanduses, kultuuris ja luteri kirikus & saksakeelne asjaajamine Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: Ajaline areng: 1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine 2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2
annaabi.ee 
