murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele ''Vanem Edda'' ja ''Noorem Edda'':Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14.-17.sajandist vana-islandi keeles.''Vanema Edda'' autor teadmata.''Noorema Edda' autor Snorri Sturluson.Eestikeelsed tõlkd teinud Rein Sepp 46. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinamöinen:Väine kui vetevallaga seotud teonüüm;ktoonilisi jõude esindav taevajumala openent,maad loov sukelduv demiurg.Germaanipärase loitsu mõjul.Ülivõimas teadja.Eeposes Väinamöisel saamani roll. Ilmarinen:Ilma kui läänemeresoomlase tenüüm.Germaani traditsiooni mõjul:'taevajumal',müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsioonile levimine läänemere regioonis.Müütiline taevalaotuse sepp, kes sepistab sampo. 47. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo
‐11. saj. eKr, akkadi keeles „Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐ 16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes “Kalevipoeg” - Fr. R. Kreutzwald, 1857‐1861 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
"Vanem Edda" ja "Noorem Edda" · Kirja pandud 13. sajandil; käsikirjad 14.-17. sajandist vana-islandi keeles · "Vanema Edda" autor teadmata; "Noorema Edda" autor Snorri Sturluson (1178/9-1241) · Eestikeelsed tõlked teinud Rein Sepp (VE 1970 ja 2008; NE osaliselt 1990) 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen *väinä lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi *väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda ,,Kalevala" eeposest Väinämöinen Eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja samaani roll Ilmarinen *ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm Germaani traditsiooni mõjul ,,taevajumal" müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi
ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast. Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest, eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja šamaani roll. Ilmarine. On läänemeresoomeline või soomeugriline taevajumaluse teonüüm. Tunda on germaani traditsiooni mõju: müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes sepistab Sampo (sammas) 47
eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐ 16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes Vanem Edda ja Noorem Edda – 13. Saj eKr vana-islandi keeles, Vanem- autor teadmata, Noorem autor Snorri Sturluson. 42. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari ne sepistab sampo 43
annaabi.ee 
