5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3. OL P L = 1 - L * 100% (Valem 3) 0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas. m4 m8 a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125. Seejärel arvutatakse osajääk ai %-des sõelal i valem
7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) kus - liiva puistetihedus, [kg/m³] - liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hujlk liivas ja : (4) (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g - jääk sõelal avaga 4 mm, g m proovi mass, g 3 Näide = 37,2 g = 35,4 g m = 2000 g Tabel 7.4
Valem (4) m m1 W 100% m 1 W – liiva niiskusesisaldus [%] m – liiva mass niiskuse puhul [g] m1 – kuivatatud liiva mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.4. 6.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200 g sõeluti sõelal avaga 10 ja 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5). Valem (5) mi ai 100% m 3 ai – kruusaterade hulk liivas [%] mi – jääk sõelal avaga [g] m – proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.5.
tulemusest. 3.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3) Valem 3: L = [ 1 (0L / L) ] * 100 % pL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva näiv tihedus [kg/m3] 3.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g , sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4..8 mm) hulk liivas a4 ja a8 vastavalt valemitega (5) ja (6). Valem 4: a4 = (m4 / m) * 100 % Valem 5: a8 = (m8 / m) * 100 % m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4mm [g] m - kogu proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min
3. 7.4. Liiv a niiskussisalduse mXfl ramine Antud katset ei sooritatud, kuna liiv on kuivatatud, jiirelikult on ka tema niiskussisaldus 0%. 7.5. Liiva terastikulise koostise miiliramine 1) Liivast vdetakse proov 2000 g ning s6elutakse sdeltel avadega 8 ja 4 mm. Jiiagid kaalutakse (me ja ma) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas ja aa a3 jiirgmiselt: au =?-lAU/o,valem m-m 4 a, =!3-.10U/o,valem 5 kus ma - jiiiik sdelal ayaga4 mm, [g] q -jiiiik sdelal ayaga 8 mm [g] m - proovi mass, [g] Ntiide
ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100% pL liiva tühiklikkus [%], L - liiva terade tihedus [kg/m3], 0L liiva puistetihedus [kg/m3] 4.4 Liiva terastilikulise koostise määramine Liivast võetakse proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas valemitega (4). Valem 4. ai = (mi / m) * 100 [%] mi jääk sõelal i [g], m kogu proovi mass [g], ai osajääk sõelal i [%] 4 mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. sõelumissaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +......
Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). W=(m-m1)/m1*100% (4) W liiva niiskusesisaldus [%] m liiva mass niiskuse puhul [g] m1 kuivatatud liiva mass [g] 5.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõelal avaga 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5) a5=m5/m*100 (5) a5 kruusaterade hulk liivas [%] m5 jääk sõelal avaga 5 mm [g] m proovi mass [g] 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaaluti ning valemitega (6), (7), (8) ja (9) arvutati järgmised näitajad:
4.4 Niiskusesisaldus Liiva niiskusesisalduse määramiseks võetakse prooviks 200 g liiva ning see kaalutakse ära enne ja pärast kuivatamist. Kuivatatakse temperatuuril 105-110º C 24 tundi. Liiva niiskusesisalduse valem on Antud valemis m- liiva mass loodusliku niiskuse puhul(g) ja m1 kuivatatud liiva mass(g) 4.5 Liiva terastikuline koostis Kaks kilo liiva sõelutakse sõeltel (sõela avad 8 ja 4 mm). Jäägid kaalutakse ära(m8 ja m4) ning arvutatakse välja kruusaterade hulk liivas(a8 ja a4). Kasutatakse järgmisi valemeid m4 m8 a 4= 100 ja a8 = 100 m m Antud valemites on m8- jääk sõelal, mille ava on 8 mm(g), m4 jääk sõelal, mille ava on 4 mm(g) ja m proovi mass(g). Järgmiseks tuleb 4 mm avaga sõelast sõelutus liivast 200 g liiva sõeluda läbi sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm. Sõelad pannakse üksteise otsa ja sõelutakse 5 minutit
Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine. Liiva tühiklikkuse arvutamine. Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis. 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad:
1695.6 215.8 kg 0 1000 1479.8;[ 3 ] 1000 m Kuna kahe katsetulemuse erinevus ei ole suurem kui 20 kg/m 3 puistetiheduse näitajat võib peeta täpseks ja kolmas katse ei ole vajalik. 4.2 Terastikulise koostise määramine Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100 m - 4 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 a8 100 m - 8 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 - jääk sõelal avaga 8 mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m - proovi mass [g] Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks.
Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid kaalutakse ja arvutatakse kruusaterade hulk(4…8) liivas osajääk valemiga . Läbi 4mm sõelaläinud liiv kaalutakse 200g ja sõelutakse sõeladega, mille avad on 4;2;1;0,5;0,25;0,125mm. Jäägid sõeltel kaalutakse. Osajäägid arvutatakse valemiga nr. 5 ja kogujääk valemiga nr.6 ning läbinud osa valemiga nr. 7. Liiva peensusmoodul arvutatakse valemiga nr. 8. 4.5 Huumusesisaldus määratakse värvuse järgi. 130ml liiva puistatakse 250ml mensuuri
1000, 3 m [ ] Valem 4.2 kus tihedus, kg/m3; m proovi mass kuivas olekus, g; mv proovi mass kaalutuna vees, g; v vee tihedus, g/cm3; 4.3. Terastikulise koostise määramine liival Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4-8 mm) hulk liivas Valem 4.3 ja Valem 4.4 abil. 4- mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm 5 min. m4 a 4= 100 Valem 4.3 kus, m4 jääk sõelal avaga 4 mm, g; m m8 a8 = 100 Valem 4.4 m8 jääk sõelal avaga 8 mm, g; m m proovi mass, g;
Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Kruusaterade max jämeduse ja külmakindluse kohta kehtivad samad nõuded, mis killustiku puhulgi. Kruusa tühilikkus ei tohi olla üle 45%. Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%. Kruusaterade tugevus peab olema vähemalt 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest. Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi.
3. Tühiklikkuse arvutamine. Tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist: ρ oL ( ρ L= 1− ρ ) × 100 % Kus: ρoL - puistetihedus, (kg/m3); ρ - terade tihedus, (kg/m3). 4.4. Terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaaluti (m8 ja m4) ning arvutati kruusaterade (4.....8 mm) hulk liivas a4 ja a8: m4 m8 a 4= × 100 a 8= ×100 m m Kus: m4 - jääk sõelal avaga 4 mm, (g) m8 - jääk sõelal avaga 8 mm, (g) m - proovi mass, (g)
kogujäägid.Kogujääk on liiva kogus %-des mis antus sõelast läbi ei läinud.Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver ja see peab jääma standartse välja sisse. · Killustik-Sõelumisega,konstrueeritakse sõelkõver mis peab jääma standartse välja sisse. · Kruusa-Kruusa tühiklikkus ei tohi olla üle 45%.Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%.Kruusaterade tugevus peab olema 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest. · Vesi-Keemilise analüüsi või proovisegudega.Üks segu tehakse uuritava ja teine puhta joogiveega.Muus osas segud võrdsed.Tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus.Vesi on kõlbulik,kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest. 32)Betoonisegu plastilisus ja selle määramine
annaabi.ee 
