1903.aasta 3.jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904 aasta oktoobris vanemveebliks, ning lõpetas sõjakooli 5.01.1905.aastal oma kursuse parimana ja autasustati riigivapiga kaunistatud kuldkellaga ja ülendati nooremleitnandiks. · Korp! Sakala vilistlane kuni 1934. Korp! Leola auvilistlane. · 22.06.1940 vabastas Konstantin Päts Johann Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Maria Kruszewskaga sai Laidoner tuttavaks Vilnos teenides, kui Maria oli 15-aastane. Nikolai Kindralstaabi Akadeemias õppides, kohtas Laidoner ka tuttavat neidu- Maria Kruszewskat, kes olis siis Peterburi konservatooriumi üliõpilane. 1909. aastal abiellusid Maria ja Johann. Neil sündis poeg Michael, aastal 1913. Michael laskis end ise maha 20.04.1928.
aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tallinnas Õllepruuli tänaval. Samuti oli kasupoeg, kes suri nagu isagi, II Maailmasõja ajal Teenistuskäik Venemaa Keisririigi sõjaväes Juba 1900. aastal üritas Laidoner sõjaväkke astuda, kuid teda ei võetud vastu, sest „rind ei andnud piisavat mõõtu“ ja tal soovitati aasta pärast tagasi naaseda. Ta otsustas seniks minna elama Peterburi
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon
aastal teeb ta uuesti katset sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistab komisjon Laidoneri 2. järgu vabatahtlikuks. Teenima asub ta 110. Kaama jalaväepolku, mis asub Kaunases. Aasta hiljem komandeeritakse Laidoner Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määratakse õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendatakse Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeijunkuriks (vanemveebliks). Vilnos teenides saab Laidoner tuttavaks 15aastase Maria Kruszewskaga, kellest hiljem saab tema abikaasa. 1905. aasta aprillis lõpetab Laidoner Vilniuse junkrukooli oma kursuse parimana ja teda autasustatakse sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga. Sama aasta mais ülendatakse ta nooremleitnadiks. Kooli lõpetamise järel määratakse Laidoner teenima 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polku, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. See oli vanade traditsioonidega eliitpolk, mille ülemaks oli vürst
Koolijuhataja oli sel ajal ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Kool oli saksakeelne. Edasi jätkas Johan õpinguid Viljandi linnakoolis. Lõpetanud 1900. aastal 16-aastaselt linnakooli, muutus rahapuudus takistuseks edasiõppimisel. Ainus võimalus edasiliikumiseks näis olevat sõjaväeteenis koos peatse astumisega sõjakooli. Johan Laidoner ja Maria Kruszewska Johan, kes õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, kohtus esimest korda oma tulevase abikaasa Maria Kruszewskaga 1905. aastal Vilniuses. Sellest ajast jäädi ka kirjavahetusse. Taas kohtuti 1911. aastal (ühel kontserdil) Peterburis. Abielu sõlmiti 30. oktoobril 1911. aastal. 21. märtsil 1913 sündis poeg Michael, keda hakati hellitavalt kutsuma Misaks. Maria oli päritolult poolatar. Tema vanaisa pärines vanast Poola aadlisuguvõsast. Maria oli Alevtina ja Antoniusz Kruszewski viies laps. Maria isa oli insener ja viibis vähe kodus. Maria ema lahutas ning abiellus teistkordselt venelase Alesinskiga
I maailma sõja ajal oli Galiitsias ja Poolas. 31 aastaselt sai rindestaabi luureosakonna ülema abiks. 33 Ülendati staabiülemaks ja sai lahinguohvitseride aumärkide nn raudse komplekti - 6 ordenit kuni Vladimiri IV klassini, lisaks suhteliselt haruldase Georgi kuldmõõga "Vapruse eest." Eesti Vabariigi ajal kandis ta selle tähisena miniatuurset Georgi risti. Akadeemia ajal tutvus poolatar Marie Kruszewskaga, kellega abiellus 30. 10.1911. 21.03.1913 sündis neil poeg Michael, kes suri 20.04.1928 (suitsiid). Laidoner sai sõjas kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. 1917. aastal teenis diviisi staabi ülemana. Tundis sõja ajal ja varem pidevalt huvi Eestis toimuvate sündmuste vastu. Kui 1917. aastal loodi esimene Eesti diviis, pöörduti Vene ülemjuhatuse poole palvega, leida sellele juhataja. Soovitati Laidoneri. Ta saigi sellele ametikohale 23.12.1917.
annaabi.ee 
