et tegu on võrdlemisi lamedate tegelastega, kuid kaldun arvama, et pigem keskmise poolsetega, st ei lamedate ega ka sügavatega, sest vanatädi tegelaskuju kohta on välimuse küllaltki detailne kirjeldus (riietus, pikkus, käed, sõrmed, kortsuline nägu) ja tema suhtumise kirjeldus kui umbusaldava, tänapäeva ühiskonda kartva vanainimese oma. Samuti on vanatädi Jaani kohta öelnud, et ta on suur ja tugev mees. Margiti kohta võib öelda, et tal on pikemapoolsed juuksed, mida kannab krunnis. Tegelaskujuna on Margit kiiresti ärrituv ja tige, et peab vanatädi külastama. See eest Jaan nagu eespool mainitud on rahumeelne ja tasakaalukas ning sõbralik, sest teretab isegi vanatädi naabrit - valge näoga vanameest. Jutustaja räägib loo üsna erapooletult ja teose struktuur on loogiliselt üles ehitatud, tänu sellele tundub see lugu väga reaalne, ent loo lõpp on üle pakutud (korteri ujutab sekunditega
Varvaskingi võivad tüdrukud kasutada alles siis, kui nad on paar aastat treeninud, sest liiga varane tõusmine võib lõppeda vigastusega. Varvaskingad on tehtud üldjuhul linasest voodrist, pealiskiht atlass-siidist, tald nahast ning varbatugevdus otsas jämedast kotiriidest vahelduvana liimikihtidega. Need on alati tehtud käsitsi. Baleriin kulutab iga kuu umbes 10 paari kingi, esitantsija aga ka 20 paari. Juuksed peavad olema alati viimse karvani kinni krunnis, et need ei segaks õpinguid. Kõik treeningtunnid algavad tugipuu juures, mille ülesandeks on pakkuda tuge lihaseid soojendavate harjutuste sooritamisele ja valmistumisele järgnevateks harjutusteks. Esimeseks on alati kummardus ja siis kahe käega soendus. Põhiline aeg tugipuu juures kulub väljapoolsuse ja õige kehahoiaku harjutamiseks. Õige kehahoiaku all mõeldakse eri kehaosade asendit üksteise suhtes. Harjutused sooritatakse alati mõlemast jalast, sest siis
3) Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole. Positiivsus ja negatiivsus Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada teisele negatiivseid hinnanguid (Fiske, 1980)
3)Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole. Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada teisele negatiivseid hinnanguid. Selline tundlikkus negatiivse info suhtes on
Junn(i/u)maa ja junlased- arvatakse, et nimi junlane tuleneb sõnast jonn. Paikneb Mihkli kihelkonnas Pärnumaal. Wiedemann aga viitab hoopis Järvamaa elanikele, kus Wiedemann toob junnule seletuse, väites, et see tuleneb inimeste pikkusest st õigemini lühidusest järwa junn. Veel on junlastega võrdsustatud pärnakaid. Nimi junnumaa võib pärineda ka soengumoest, kui Mihklis, Audrus, Tõstamaal ja Kihnus kandsid naised tihti juukseid pealael nuias/krunnis/junnis. Koonga vallas levib junlaste kohta kolm legendi: 1) junlaste nimetus tulnud elanike riietusest. Mehed kandnud musti kodukootud händadega villaseid kuubesid, mis tõmmati mustratriibulise vööga ümber keha kokku. Vöö pidi 2 korda ulatuma ümber kere ja otsad seotud küljele rippuma. Naistel olnud sarnased kuued. Naaberrahvad hakanud neid kuuesabasid junnideks nimetama ja kandjaid junlasteks. Kohalikud pidanud aga seda sõimusõnaks ja tekkisid tülid
annaabi.ee 
