planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile(10) 1 vedav võll; 2 päikeserataste telg; 3 välimise ülekande satelliitide raam; 4 välimise ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll. : Kui kroonratta paneb pöörlema jõuallikas, siis on kroonratas vedavaks rattaks ja kui päikeseratas ei saa pöörelda pidurduse tõttu, siis satelliitrattad hakkavad pöörlema ümber oma telje ning sateliitide raam hakkab pöörlema koos satelliitratastega ümber päikeseratta. Veovõll olles sidesetatud satelliitide raamiga, paneb tööorgani pöörlema. Ülekanne on aeglustav. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks rattaks on päikeseratas, siis veetavaks osaks jääb ikkagi
on toodud tavalise planetaarülekande põhimõtteline skeem. Joonis 11. Joonis 12. A skeem, B üldvaade, 1 kroonratas, 2 satelliidid, 3 päikeseratas, 4 satelliitide raam Joonis 12 12.2 12.1 12.3 12.4 Planetaarülekannete skeemid: a kroonratta joonkiirus b päikeseratta joonkiirus, c satelliitide raami joonkiirus Pöördemoment antakse sisselülitatud siduri abil ühele planetaarülekande hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel
ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil. Sõitmine ederpidi: Ederpidisõidul ühendab mitmekettaline sidur vedava võlli ja aeglustava ülekande vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülekande. Sõitmine tagurpidi: Tagurpidisõidul ühendab (lukustab) mitmekettaline sidur planetaarülekande kroonratta variaatorkasti kerega, mistõttu pöörlemise suund muutub. CVT Variaatorkasti põhikomponendiks on metallist kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükatavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedav ja veetav ratas, koosneb kahest üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koonuspinnast. Koonuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika
muuta lekantavat jumomenti mlemas suunas ja tsta ja langetada vlli prlemissagedust. Skeemilt thistatakse A-pikeseratas, B-kroonratas ja C- satelliitide raam. lekanne koosneb: 1 kroomratas sisehambumisega 2 pikeseratas keskel 3 satelliitideraam Selline reduktor ttab, siis kui ks component on pidurdatud. Kroomratas on sisehammastega, mis vib lekandes olla vedav vi veetav, vastavalt sellele kiirendav vi aeglustav. Satelliithammasrattad on silindrilised hammasrattad, mis on sisestatud kroonratta hammastega. Silinder satelliitide hammaste arv ei muuda lekande arvu. lekande arv sltub kroon- ja pikeseratta hammastest. nt: Z1=20 Z2=40 Z2;Z1 = vrdne Pikeseratas on silindriline hammasratas, mis vib olla vedav vi veetav. Satelliitide raamide klge kinnitatud telgedel prlevad satelliithammasrattad, 3-.. ja enam. Satelliitide raam veetav vi vedav. Kui pikeseratas on pidurdatud ja vedavaks rattaks kroonratta, siseveetavaks osaks on ainult satelliitide raam. ABC i= 1+Zb/Za aeglustuv
3käigul lukustavad ederpidisõidu siduri C1 ja otseülekande sidur C2 esimese planetaarülekande P1 ja pöördemoment kandub vedavalt võllilt muutumatuna veetavale võllile. Tagurpidikäigul lülitab otseülekandesidur C2 vedavaks teise planetaarülekande P2 kävikeseratta. Pidur B3 lukustab teise planetaarülekande sateliitide raami ja pöördemoment kandub sateliithammasrataste suunda muutes läbi kroonratta veetavale võllile. Piiratud esimese käiguni. Käiguvalitsa asendi D ei toimu esimese ja teise käigu korral mootoripidurdus, see tähendab. Et pöördemomendi ülekandmine on võimalik ainult vedavalt võllilt veetavale. Juhul kui veetav võll hakkab vedavast võllist kiiremini pöörlema vabakäigusidurid F1 ja F2 avanevad ja pöördemomendi ülekandimist ei toimu. Mootoripidurdus on siiski võimalik piiratud käikude asendis 1ja 2. selles asendis ühendatakse planetaarülekannete
võlliga. Asetsevad käigukastis lülitatavate hammasrataste vahel ja peavad ühtlustama ühendusse viidavate hammasrataste pöörlemissagedusi. Enne neid kasutati vahesidurit ja vahegaasi vanematel autodel. 68. Planetaarülekanne ja selle võimalikud ülekandeviisid Planetaarülekande ajamiks on satelliiti-de raam ja veetavaks osaks päikeseratas. Kui lülitushark lükkab planetaarülekande kroonratta ajami ühendusse satelliitide raami ajamiga, siis hakkavad need kaks osa koos pöörlema ja sama pöörlemine antakse ka päikeserattale. Planetaar-ülekanne töötab otseülekandel. Kui aga lülitushargi abil planetaarüle-kande kroonratas lukustatakse, siis hakkavad satelliidid vedama päikeseratast ülekandearvuga Töötamise tingimused: 1) üks planetaarmehhanismi lülidest (sateliit-, kesk- või kroonhammasratas) peab olema
annaabi.ee 
