Vasa. 1523. aastal valis riigipäev ta kuningaks, taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas ka Taani trooni. Stockholmi veresaun Christian II, kes oli Taani kuningas juhtis Kalmari uniooni. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi Taani ülemvõimu alt vabanemiseks, nõudis kuningas, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond hukati. Gustav I Vasa ja Vasaloppet Vasaloppet on maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis. Nimi tuleb Rootsi kuninga Gustav I Vasa kuulsast suuskadel põgenemisest 1521. Gustav kutsus Dalarna talumehi Taani kuninga Christian II vastu.
sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Euroopa kõrgseltskonnas peeti väärtuseks saada haridus Hollandis – civilisé en Hollande. Maailmakuulsuse saavutas Hollandi maalikunst: Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembranti ajastuga. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist: Gustav I Vasa ja Vasaloppet. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks, ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6. juunil 1523 valis riigipäev Gustav Vasa kuningaks [1523–1560), taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II ei kaotanud mitte ainult Rootsi krooni, vaid tagandati ka Taani troonilt.
poolt kingitud. Üks ajaloolane, et müts tatarlasest naisterahvale kuulunud, nt khaani naisele. Khaan USbekti õde Kotsakale kuulunud, abiellus Ivan I venna Juri Danilovitsiga. Kotsaka suri 1314 peale seda Ivan I kätte. Alles 1518 kirjalikes allikates märgitakse esmakordselt, et Vene keistril Konstantinud IX monomahhi müts. Siis tsaarivõimusümboliks. 1682 Peeter I kroonitakse koos venna Ivaniga, mütsist tehakse koopia, et võrdväärsete sümbolitega kroonitaks. Peale seda kaotab tähenduse, tsaarikroon tuleb. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 1185 Novgorodi vürst Slatoslavits tegi retke polovetside vastu. 1795 leidi käsikiri ja avaldati, 1812 orginaal põles tulekahjus. Ainult avaldatud lugu olemas, tundus liiga romantiline. Äkki võltsing? Mõned aastad tagasi üks juhtivamaid vene keele teadlasi võrdles keelt Novgorodi tohtkirjade omaga, leidis et sõnavormide ja sõna kasutus klapib hästi. 18
Kuningas Hans [14811513] suutis taastada kõikuma löönud Kalmari uniooni ning kindlustada endale nii Norra kui Rootsi kroon. Kuningas Christian II [151323], kes oli abielus keiser Karl V õega, unistas Madalmaadest Moskvani ulatuvast Suur-Taanist ning tegi plaane Gröönimaa kaudu Indiasse jõudmiseks. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6. juunil 1523 valis riigipäev Gustav Vasa kuningaks [152360], taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II ei kaotanud mitte ainult Rootsi krooni, vaid tagandati ka Taani troonilt.
Allutades endale üksteise järel kõik Rooma impeeriumi provintsid, olid nad kohutavaks purustavaks jõuks nõrgenenud rooma tsivilisatsioonile . Vaatamata sellele ,et barbarid ise küll ei suutnud tõusta antiikse tsivilisatsiooni tasemeni, mõjutas see siiski nende teadvust, kuni selleni, et nad pidasid end roomlaste pärijateks. Siin juurduski varasele keskajale omane idee Rooma impeeriumi taastamisest. Pea kõik varakeskaegse Euroopa riikide valitsejad püüdlesid selle poole, et neid kroonitaks valitsejaks Rooma paavsti poolt.. Nii sai hilis-antiigist pärinevast ristiusust omamoodi sild antiikse ja keskaegse Euroopa vahel. Endise Rooma impeeriumi maadel tekkis hulk riike, mis tavaliselt püsisid tugevamate hõimude pealetungini. Üheks selliseks oli idagootide kuninga Theoderichi poolt 5.sajandil rajatud riik keskusega Ravennas, mille Bütsants küll juba 6.sajandi keskel alistas. End Augustuseks nimetanud Theoderichiga on seotud ka üks varase keskaja seni säilinud
annaabi.ee 
