• suhtelist kõrgust ehk kõrguskasvu Absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopind on rahulikus olekus vedeliku pind, mis on igas punktis risti loodjoonega. Seega absoluutsed kõrgused määratakse geoidil. Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused
neile. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma oli esimene kõrgharidusega muusik Eestis. Ta sündis muusikalisesse perekonda. Hariduse omandas ta K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1884 aastal tuli ta Tartusse ning moodustas siin Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Aastal 1903 siirdus Miina Härma Kroonilinna, kus ta osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Ta naases Tartusse 1917 aastal ning sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, kus ta töötas elu lõpuni. Tähtsamad teosed: Meeste laul Tuljak Lauliku lapsepõli Ei saa mitte vaiki olla
· 1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit. Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid. · 1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht. · 1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit · 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator · 1903 suundus Kroonilinna. Põhjuseks soodsamad teenimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu · 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga. ,, Miina Hermanni Lauluseltsi koor" · Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu kõrgema muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma gümnaasiumus. · LOOMING: koorilaulud, üksikud soololaulud, puhkpillipalad · Koorilooming: isamaalaulud
isamaakäsitlusega. Luulekogud: ,,Saatus", ,,Kodu", luuletus: ,,Kuidas ma luuletan" 16. Lydia Koidula (Lydia Emilia Florentine Jannsen) 1843-1886 Ema sakslane. Töötas Postimehes, oli nö isa parem käsi. Lisanime Koidula sai Lydia Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia abiellus ühe Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasega. Tema abikaasast sai sõjaväearst ning töö tõttu pidid nad lahkuma Kroonilinna. Lydial sündis kokku 4 last. 1870 . a. 24. juunil etendus tema näidend ,,Saaremaa onupoeg" - algatus eesti teatrile. Tema üks tuntud näidend on veel ,,Säärane mulk" L.Koidula on loonud üle 300 luuletuse, tuntuimad ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Kodu", ,,Ema süda" 17. Rahvusromantism on 19. sajandi teisel poolel Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil, mis oli seotud rahvusliku tärkamisega.
· P I võttis õppust kaotusest ja uuendas tulemuslikult oma sõjaväe Venemaa edenemisgraafik: · 1702-03 tungimine Lõuna- ja Ida-Eesti aladele: - Röövimine, põletamine, tapmine, vangistamine ja küüditamine · 1703 Ingerimaa okupeerimine: - P I alustas Peterburi linna rajamist Neeva jõe suudmesse(Rootsi kindluse asemele) ja Kroonilinna laevastikubaasi algus · 1704 Tartu ja Narva vallutamine(veresaunad): - Seejärel Ida-Eesti venelaste käes, Lääne-Eestis jätkus Rootsi võim(Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares) · 1707-1708 Tartu järjekordne hävitamine, röövimine ja elanikkonna küüditamine · 1706 K XII saavutas oma eesmärgis Poolas:
annaabi.ee 
