lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepose tunnused: Ülev tundetoon, üleloomulikkus, kordused, sõnastus arhailine.
(oli siis 17-aastane), temast sai ohvitser, osales sõjakäikudes Itaalias, Venemaal, Austrias, Saksamaal, ent kui Napoleon langes, jäi ka tema oma sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli juba süvenenud huvi kirjanduse vastu, hakkas kirjutama. Tööd leidis Itaalias, kus töötas ametnikuna. Kirjutas nii ilukirjandust, kui ka esseid heliloojatest, Napoleoni elust, maalikunstist Itaalias, reisikirju, jne. Suures osas vaba zanrimääratlusega teosed. Koondas need kokku ,,Itaalia kroonikateks". Otseselt Itaaliast räägib teos ,,Parma kloostrid". Kuulsuse pälvis 1831. aastal ilmunud romaaniga ,,Punane ja must". Kirjutas veel igast päevikuid, kirjavahetusi, poolikuid romaane, blablabla. Teostes on oluline kire kui armastuse teema, kirjutas armastusest essee (pikem arutlus, mida armastus endast kujutab). Jagas armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: 1. ainuke tõeline armastus kui kirg 2. armastus kui iha ollakse kiindunud armastatud objekti aga tunneb huvi ka teiste
Igaüks seitsmest tunnistajast on süüdi ühes surmapatus: lisaks uhkuses, ahnuses, iharuses, kadeduses, apluses ja vihas. Kaitsekõnedest selgub vastupidine. Aastatel 1961-67 ilmus seitsmest raamatust koosnev ajalooline sari, tegevusajaks hiliskeskaeg. Ristikivi on kirjutanud just Euroopa ajaloost. Esimene ajalooline triloogia: "Põlev lipp"(1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963). Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. "Imede saar"(1964) imiteerib utoopilist romaani. Raamjutustus, tegevusaeg 14. sajand. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20. sajandi ebakõlad. Järgnes teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: "Mõrsjalinik" (1965) vaatleb religiooni; "Rõõmulaul" (1966) kunsti; "Nõiduse õpilane" (1967) teadust. Viimase romaani puhul on seoseid "Faustiga", aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus.
mõjutusi, milles nähakse tänase Euroopa identiteedi ajaloolisi märke. 2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil. Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi endaga kaasa
A: Kuhu need lähevad? D: Alguses koonduvad need kanalisse lülisambas ja südames. Sinna jäävad need kolmeks päevaks, seejärel nöör katkeb ja kera võib ära lennata. A: Kas see on tõsi, et inimesed võtavad endaga kaasa oma teod? D: Tegusid mitte. Võimed, kvaliteedid ja puudused jah. A: Kuhu jäävad teod? D: Maatriksisse. Sinna need sattusid kui olid teostatud, sinna ka jäävad. A: Me nimetame seda Akasa Kroonikateks. D: See on Loomise Universaalne Maatriks. A: See meenutab ülisuurt andmepanka, midagi üliarvuti taolist? D: Jah, seda võib nii nimetada. Kuid, arvuti peaks olema kellegi loodud aga Maatriks on olnud alati. See pole loodud. See on unikaalne. A: Kas kutsud seda Jumala Maatriksiks? D: Ei. Jumal koordineerib Maatriksit. Maatriks on iseseisev. See on energiavorm. A: Ma ei mõista. Kas saad seda veelkord seletada? D: Ma ei tea, kuidas. A: Kas Jumal ja Maatriks on erinevad mõisted?
üksikosade dimensioonid moonutatud. Seitsmes tunnistajas puudub igasugune seos formaalloogikaga, protsess on pea peale pööratud. Ristikivi ise näeb impulsina teose kirjutamiseks Hesse Stepihunti, kriitikud on märkinud ka Kafkat ja L.Carrolli. AJALOOLINE TEMAATIKA:Esimene ajalooline triloogia (Põlev lipp1961, Viimne linn1962, Surma ratsanikud1963) Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. Kirjeldavad keskaja ummikseisu. Imede saar 1964 Imiteerib utoopilist romaani. Raamjutustus paigutatud 14.sajandisse. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20.sajandi ebakõlad. Järgneb teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: Mõrsjalinik 1965 (vaatleb religiooni), Rõõmulaul 1966 ( vaatleb kunsti), Nõiduse õpilane 1967 (vaatleb teadust). Viimase romaani