Pärnumaal" (esilinastus 1914) ja veel 7 filmi aastast 1911-1917. Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud: Filmistuudio Tallinnfilm ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja mängufilmid aastatest 1946-1998 2 780 nimetust; Eesti Reklaamfilm reklaam- ja õppefilmid aastatest 1969-1993 610 nimetust; Eesti Televisioon + Eesti Telefilm kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete juurdevõtted, telefilmid aastatest 1956-1988 748 nimetust.
maailmakirjanduse tippteoseid *Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilie eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Inimesi huvitav ikka veel tehnikaime staatust nautiv filmikunst, eriti seoses heli- ja värvifilmide tulekuga *Sündis ka Eesti mängufilm: 1924. aastal valmis muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". *Veelgi suurem oli filmi roll massimeedia vahendina: kroonikafilmid asendasid mingil määral tänapäeva televisiooni *1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur ning paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga *Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid, mis esitasid menufilmidest tuttavaid lööklaule ja üha enam populaarsemaks muutuvat dzässmuusikat. *1930. aastatel hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest
Õpitakse tundma üldisi muudatusi nii maailma kui ka eesti kultuuri arengus. Õpilased koostavad esitlusi individuaalselt või rühmatöö tutvustamiseks IKT vahendeid kasutades. Ajalooalane uurimistöö võib olla elusolevate vanema põlvkonna esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel. Õpikeskkond 1. Ajalooatlas, kontuurkaardid, seinakaardid, skeemid ja tabelid. 2. Illustratiivne pildimaterjal, fotod, kroonikafilmid, näiteks filmid ,,Detsembrikuumus", ,,Nimed marmortahvlil". 3. Eesti Vabariigi põhiseadused, dokumendikogumikud (nt Asutava Kogu dokumendid), allikakogumikud (nt Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2002; Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Argo, 2008). 4. Ajalooõpetaja käsiraamatud (nt Tagasivaade minevikku, erinevad vaatenurgad. Zvaigsne, 2000; Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu. EAS, 2004;
asfaldikihiga. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826. aastal. On eestis Filmi foto ja fonoarhiiv. 1971a. loodud. Digifotod praegu seisavad max. 30 aastat. Probleem, et kauem seisaks. Praegu kopeeritakse pidevalt ja see pole juba siis originaal, vaid koopia. Filmid: üleüldse esimene 1895 prantsalaste vennad Lumiere poolt tehtudoli tummfilm Eestis 1910 esimene tummfilm. 1913 I mängufilm ,,Karujaht" autor Pääsuke Kroonikafilmid mida näha saab ka praegu Fono Eddisson 18 saj.: Tähtsam raadio. 1930ndatel jõudis raadio Eestis oli oluline info, II maailmasõja ajal tõusis raadio tähtsus: Ameerika Hääl, et olla kursis uudistega maailmas. 50ndate aastate keskel jõuab televiisor Eestisse. EESTI FILMIMUUSIKAS populaarsem "Viimne reliikvia" (1969). Eesti vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest Filmistuudio Tallinnfilm ja 1961.a
asfaldikihiga. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826. aastal. On eestis Filmi foto ja fonoarhiiv. 1971a. loodud. Digifotod praegu seisavad max. 30 aastat. Probleem, et kauem seisaks. Praegu kopeeritakse pidevalt ja see pole juba siis originaal, vaid koopia. Filmid: üleüldse esimene 1895 prantsalaste vennad Lumiere poolt tehtudoli tummfilm Eestis 1910 esimene tummfilm. 1913 I mängufilm ,,Karujaht" autor Pääsuke Kroonikafilmid mida näha saab ka praegu Fono Eddisson 18 saj.: Tähtsam raadio. 1930ndatel jõudis raadio Eestis oli oluline info, II maailmasõja ajal tõusis raadio tähtsus: Ameerika Hääl, et olla kursis uudistega maailmas. 50ndate aastate keskel jõuab televiisor Eestisse. EESTI FILMIMUUSIKAS populaarsem "Viimne reliikvia" (1969). Eesti vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest