legeeritakse 13, 17, 27% kroomiga ja kroomis sisaldusega kasvab ka korrosioonikindlus. Süsinik halvendab terase korrosioonikindlust, sest kroom moodustab selle peale karbiide, vähendades rauas lahustuvat kroomi kogust, samas on süsinik vajalik karastatud terase kõvaduse ja kulumiskindluse tagamiseks. 13% kroomi sisaldusega teraste süsinikus sisaldus võib olla 0,1-0,4%. Korrosioonikindluse parandamiseks ja omaduste stabiliseerimiseks legeeritakse kroomteraseid nikli ja titaaniga. Tavalised kroomnikkelterased sisaldavad süsiniku <0,12%, kroomi18%, Ni või Tb 10 <1%. Nikli defitsiitsuse tõttu ja kalliduse tõttu asendatakse ta mõnes korrosioonivabas terases mangaaniga või detaili pealmine kiht on kallist kroomnikkelterasest, põhiosa aga süsinikterasest. Korrosioonikindlamad on kahefaasilised feriitausteniitstruktuuriga kroomnikkelterased, ehk
Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150...200 °C ja seejärel kõrgnoolutatakse: kuumutatakse ahjus temperatuurini 720...750 °C ja hoitakse sellel temperatuuril 5 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta, kuid mitte vähem kui üks tund. Seejärel jahutatakse seisvas õhus aeglaselt. Teraseid, mis sisaldavad 7...10% kroomi, hoitakse ahjus arvestusega 10 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta
Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150...200 °C ja seejärel kõrgnoolutatakse: kuumutatakse ahjus temperatuurini 720...750 °C ja hoitakse sellel temperatuuril 5 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta, kuid mitte vähem kui üks tund. Seejärel jahutatakse seisvas õhus aeglaselt. Teraseid, mis sisaldavad 7...10% kroomi, hoitakse ahjus arvestusega 10 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta
Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150...200 °C ja seejärel kõrgnoolutatakse: kuumutatakse ahjus temperatuurini 720...750 °C ja hoitakse sellel temperatuuril 5 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta, kuid mitte vähem kui üks tund. Seejärel jahutatakse seisvas õhus aeglaselt. Teraseid, mis sisaldavad 7...10% kroomi, hoitakse ahjus arvestusega 10 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta
kroomnikkelteraste omadusi. Kroom -- halvendab keevitatavust, kusjuures tekib rasksulav kroomkarbiid. Kroomi sisaldus süsinikuvaestes terastes kuni 0,3%, konstruktsiooniterased 0,7...3,5%, legeeritud kroomterased 12...18% ja kroomnikkelterased 9...35%. Kroomi sisaldus üle 12% ja vähese süsiniku sisalduse puhul muutub teras veekindlaks hapetele ja kuumadele gaasidele. Siin kroomi ei saa asendada. Sulatuskeevitusega alates 0,35% kroomi puhul võib viia tugevuse kasvule keevitusvuugis. Kroomteraseid keevitades tuleb neid kaitsta õhu karastava toime eest täiendava soojendusega nii enne keevitamist, keevitamise ajal, kui ka pärast keevitamist ja lasta pärast aeglaselt maha jahtuda. Titaan ja nioobium -- kõrglegeeritud kroom- ja kroomnikkelterastes ühinevad keevitamisel süsinikuga, takistades kroomkarbiidide teket, seega parendades keevitatavust. Vaske -- leidub terastes 0,3..0,8%. Vask samuti parendab keevitatavust, suurendab terase
laiendab räni ferriidi ala ning soodustab ferriitstruktuuri teket. c)Kroom (Cr) Kroomi kristallivõre on nagu -raualgi ruumkesendatud kuupvõre, mistõttu ta moodustab Fe- ga piiramatu tardlahuse. Kroom moodustab C-ga terve rea karbiide Cr3C2, Cr7C3 ja Cr23C6, ning süsteemi Fe-Cr-C esineb samuti kolm kaksikkarbiidi: kroomi sisaldav tsementiit (Fe, Cr)3C ja kaksikkarbiidid (Cr, Fe)7C3 ning (Cr, Fe)23C6. Neil on keerukas kristallivõre ja nad esinevad alas, kus austeniit pole stabiilne. Enamik kroomteraseid on sõltuvalt struktuurist kas sitked või kõvad ja kulumiskindlad, lisaks ka korrosiooni- ja kuumuskindlad. d)Nikkel (Ni) Nikli kristallivõre on nagu -raualgi tahkkesentatud kuupvõre, mistõttu ta moodustab Fe-ga piiramatu tardlahuse. Märkimisväärne on asjaolu, et Ni korral alaneb tunduvalt polümorfse muutuse temperatuur A3. Ferriitstruktuur saadakse aeglasel jahtumisel ainult kuni 6% Ni- sisalduse korral. Suurema Ni-sisalduse korral jääb struktuuri toatemperatuuril jääkausteniit
annaabi.ee 
