millegi tugevalt silmatorkav puudumine (nt alasti olemine teatris) Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg Mittepidevus e diskreetsus- pidevusmulje loomiseks kasutatakse mitmeid drama ja teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe
Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi • Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Kõne postdramaatilises teatris: kõne ja dialoogi dekonstrueerimine, polüloogilisuse ja mitmehäälsuse esiletõus, stiilide segamine, loogilise terviku lagunemine Anakronism - eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega Draama ajakontseptsioonid: Objektiivne kronomeetria – subjektiivne ajakogemus Progresseeruv – staatiline Lineaarne – tsükliline (korduv) Müüdiline ehk tsükliline aeg on suletud, ringlev,taaskorduv, Diskursiivne (ajalooline, lineaarne) aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv. Ruumikontseptsioon – lava ja ruumi suhe Auditiivsed märgisüsteemid – lingvistilised ja paralingivistilised märgid Leitud koht – mittetavapärane teatriruum, lavastuse tarbeks kohandatud (loodus, tänav jne)
aeg poeetiline aeg – fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg. Loomise tehnikad: tihendamine e situatsioonis toimub rohkem kui näidatakse; kiirendamine e näitleja ütleb et läheb pooleks tunniks ära aga tuleb tagasi 10 min prst Anakronism – eksimuse kronoloogia vastu, mingi sündmuse, nähtuse asetamine väärasse aega, nt barokiaegses teatris kasutatakse sõnu, mida siis veel ei olnud Draama ajakontseptsioonid: objektiivne kronomeetria – subjektiivne ajakogemus progresseeruv – staatiline – kas sündmused lähevad edasi loogilises järjekorras läbi sündmuste arengu lõpuni välja või me ei taju muudatusi, mingi seisund, sündmuste kulgemisel pole erilist tähtsust lineaarne – tsükliline (korduv) – tugevate struktuuridega, kas aeg läheb minevikust tuleviku suunas või korduv e sündmused tulevad uuesti ja uuesti, omane mütoloogiale järgnevus – kas sündmused järgnevad üksteisele
biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H
biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H
- Olevikulisus etendus toimub siin ja praegu. Ajaühtsuse nõue on viidud äärmuseni. Mida esitatakse, mis sündmusi, mis järjekorras? Alati ei saa olla lineaarne, keegi peab tegema tagasihüppeid, et lugu oleks arusaadav. - Sündmuste esitamise järjekord ja sagedus - Mittepidevus pidevusmulje loomiseks kasutatakse tehnilisi võtteid (tihendamine, kiirendamine, kommentaar, pöördlava). Ajastruktuur luuakse pausidega. Draama kontseptsioonid: · Objektiivne kronomeetria näidendi aeg on üles ehitatud sündmuste järgnevusele. Saame neid järjestada · Subjektiivne ajakogemus kirjeldab tegelase sisemaailma, omane sisedraamale. Võib lisanduda väline mõõde teksti või lavaliste vahendite abil. · Progresseeruv (seotud sündmustega; kas aeg liigub edasi?) vs staatiline (seisunditega; kas aeg seisab?) · Lineaarne (sündmused järgnevad üksteisele; progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt liikuv) vs tsükliline (sündmused korduvad)
annaabi.ee 
