Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur Histoonid puuduvad histoonid esinevad Sisememb- puudub membraansed raanistik organellid ribosoomid vabalt, ja vähe karedap. ER-il 2X memb. Puuduvad on(mitokonder) organellid tsütoskel. Puudub esineb vakuoolid puuduvad esinevad läbimõõt 0,5-5 m 20-40 m
ümber keerelda) pakivad DNA molekuli kokku, Kaitsevad DNA molekule c. NUKLESOONID 8 histooni + DNA biheeliks d. Kromosoomistik kariogramm d.i. Homoloogilised kormosoomid on (paarilised) ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid mis sisaldavad samu tunnuseid ja ülesannedeid Rakus võib olla... 1. Kahekordne kromosoomistik homoloogne. Kromos. Paarid a. DIPLODINE 2n a.i. Nt in: närvirakk 2*23 kromos a.ii. Naharakk 2. Ühekordne kromosoomistik üksikud kromosoomid a. HAPLOIDNE (n) a.i. Inimese munarakk 1*23 kromos a.ii. Sperm 1*23 kromos Ehitus. 1. Fosfolipiidid 2 kihti 2. Valgud 3. Kolesterool 4. Oligosahhariid Ülesanne 1. Ainete valguline tp. Rakku välja a. Passiivne a.i. Nt
markeerivad pärast kiasmid Metafaas tütarkromatiide homoloogide paare hoiavad hoiavad koos koos tsentromeerid kiasmid Anafaas lahknevad lahknevad homoloogid tütarkromatiidid Telofaas tütarrakud tütarrakud sisaldavad sisaldavad ühte homol. molemat homol. kromosoomi, mis koosneb kromos.-i, 2-st mis kumbki koosneb tütarkromatiidist 1-st kromatiidist Kus Kôikides kudedes Sugurakkude leiab lähterakkudes, aset? spooride eellasrakkudes (taimedel), sügoodis (osadel seentel)
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, erandi mood ( X; Y) määravad soo. Erinev igal liigil. Rakumembraan - koos põhiliselt fosfolipiididest(2kihti) ja valkudest(hajusalt peal w vahel). Erald raku sisekesk väliskesk, kaitseb kahjulike mõjude eest ja ühend rakke omavah, toimub aine, energia ja info vahetusraku ja väliskesk vahel.. Ainete transport: 1)passiivne/2)aktiivne. 1)difusioon/osimoos(vesi,gaas,etanool).2) transportvalk- osal ainete transpordis, vajavad täiendavat
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena
Pärilik e geneetiline muutl. - konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Jag: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Toimub meioosi käigus, kus toimub ristsiire, aga ka viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis. Jag: geen-, kromosoom ja genoommut.
Mitoosi ja meioosi sarnasused: 1. Toimuvad päristuumsetes rakkudes 2. Mõlemi protsessi eel toimub interfaas 3. Mõlemil protsessil sarnased 4 faasi: pro-, meta-, ana- ja telofaas 6. Ovogenees ja spermatogenees tunnus Seemnerakkude e spermide areng e Munarakkude areng e spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon Arengu koht Testistes e munandites munasari Eellasrakkude arengu Murdeeas looteeas algus Eellasraku arengu lõpp Kõrges eas looteeas Meioosi käigus 4 1 ovotsüüt e munarakk + 3 valmivad sugurakud polotsüüti ühest eellasrakust
Prokarüoodid ehk eeltuumsed ning eukarüoodid ehk päristuumsed. 23. Milline roll on rakus tsütoplasmal? Tsütoplasma ehk pm veri(vesi ja selles lahustunud ained) stabiliseerib, seob tervikuks ning osaleb ainevahetuses. 24. Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomid on rakutuuma kõige olulisemad koostisosad. Kromos Toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom koosmeb DNA molekulidest+seotud valkud 25. Milline roll on rakumembraanil, mil viisil erinevad ained läbi selle liiguvad. 1. Piiritleb 2. Toitainete sisenemine ning jääkproduktide väljumine ehk ainevahetus 3. Info vahetus ehk väliskeskkonna signaalid ning rakkude omavaheline suhtlemine 4. Seob rakud kudedeks (tänu rakkudele püsib organism koos) Ainete liikumine läbi membraani:
kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioosis toimub kaks rakujagunemist. Meioos I redutseeriv jagunemine. Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Meioos II võrdväärne jagunemine. Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis. Meioos I profaasis toimub homoloogiliste kromos. ristsiire. Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Downi sündroom, viljatus. 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid.
kasvajate supressorgeenid; - apoptoosi regulaatorid; - DNA-reparatsiooni geenid; Onkogeenid - Onkogeenid tekivad proto-onkogeenide muteerumise tagajärjel. - Proto-onkogeenid on vajalikud raku normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerivad raku kasvu & diferentseerumist - Tähistus: 3 tähelise lühendina, ees liide v- viraalne, c- rakuline Protoonkogeenide mutatsioonid: a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis; b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom; c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV); Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed; Protoonkogeenide mutatsioonid: a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis; b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom; c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV); Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed; Onkovalgud (onkogeenide produktid) Jaotus: - Kasvufaktorid
hoiavad hoiavad koos koos tsentromeerid kiasmid Anafaas lahknevad lahknevad homoloogid 22 tütarkromatiidid Telofaas tütarrakud tütarrakud sisaldavad sisaldavad ühte homol. molemat homol. kromosoomi, mis koosneb kromos.-i, 2-st mis kumbki koosneb tütarkromatiidist 1-st kromatiidist Kus Kōikides kudedes Sugurakkude leiab lähterakkudes, aset? spooride eellasrakkudes (taimedel), sügoodis (osadel seentel) Sugukromosoomide lahknemine meioosis.
annaabi.ee 
