Cr2O3: kroom (III) oksiid Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid Cr2Te3: kroom (III) telluriid Sulamid Einvar raua, nikli, kroomi ja süsiniku sulam Kromansiil kroomi, mangaani ja räni sisaldav konstruktsiooniteras Nikroom nikli ja kroomi sulam Silkroom räni ja kroomisisaldusega teras Sormait süsinikku ja kroomi sisaldav valurauasulam Stelliit koobalti, volframi ja kroomi sulam Kroommagnesiit kromiidi ja põletatud dolomiidi segu Kroomi kasutamine Parkainena Oksüdeerijana Pigmendina Legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis ja korrosiooni kindlust Roll looduses ja elusorganismides Keskmine sisaldus maakoores 8,3103% Kroomi leidub looduses kahel kujul: Bioloogiliselt aktiivset kolmevalentset kroomi leidub toidus Toksiline kuuevalentne kroom tuleb tööstuslikust saastest ja on kantserogeense toimega. Kroomi on vaja:
Kroom on paramagnetilne, see tähendab, et ta muutub nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet, kuid magneti eemaldamisel kaob ka kroomi magnetilisus. Kroomi saamine Kroom on elementide levikult maakoores 22. kohal. Merevees leidub kroomi vähe, umbes 2.1-5mg liitri kohta. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena. Tähtsaim mineraal on kromiit- Fe0*Cr2O3 . Kroomi saadakse kahel põhilisel viisil. Enim levinud on aluminotermiline viis: Cr203 + 2Al = Al2O3 + 2Cr. Teine viis on kromiidi redutseerumine söega elektriahjus: FeCr2O4 + 4C = Fe + 2Cr + 4CO. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis, Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroomsulfiide on leitud meteoriitidest. Kroomi kasutusalad Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia. Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomi sisaldav teras on tugevam, kõvem, vastupidav keemiliste reaktiivide toimele ja korrosioonile
luudes, veerandi jagu leidub teda lihastes ja nahas. Katsetes on tõdetud, et kroomivaegusel kaotavad loomad vere glükoosisisalduse reguleerimise võime, ilmneb hüperglükeemia ja glükosuuria. Seepärast tuntakse kroomi ka kui glükoositolerantsfaktori üht koostisosa. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis, Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroommagnesiit on tulekindel materjal, mida toodetakse kromiidi ja põletatud dolomiidi segust. Sobiva tooraine ja tehnoloogiaprotsessi puhul ulatub kroommagnesiidi tulekindlus üle 2000 0C ja ta talub ka hästi järske temperatuuri muutusi. Sellega vooderdatakse konvertereid, elektriterasesulatusahje ja värvilises metallurgias kasutatavaid seadmeid. Fluoriidid · CrF2: kroom (II) fluoriid · CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid · CrF5: kroom (V) fluoriid · CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid · CrCl2: kroom (II) kloriid
nafta ja gaasi ammutamine põhjamere alt. Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus
enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude ja riskide vähendamiseks investorite jaoks. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 2.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 2.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud
See on kasvanud 5% 2005. aastal ja jätkab eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid; suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust.
eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus Lõuna - Aafrika Vabariigi osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani ning teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, ning sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 5.2 Energeetika tööstus
oksüdatsiooniastme kasvades suurenevad happelised omadused, nt CrO on aluseline, Cr2O3 on amfoteerne ja CrO3 on happeline (kroomhappe H2CrO4 anhüdriid). Reeglina on d-bloki parempoolses osas paiknevaid metalle kergem saada kui vasakus osas paiknevaid metalle. Nt: Vanaadium V on pehme, hõbehall metall, mida saadakse vastava oksiidi või kloriidi redutseerimisel: V2O5(s) + 5Ca(l) 2V(s) + 5CaO(s) Kroom Cr on hele, läikiv, korrosioonikindel metall, mida saadakse mineraali kromiidi FeCr2O4 redutseerimisel söega elektriahjus FeCr2O4(s) + 4C(s) Fe(l) + 2Cr(l) + 4CO(g) või aluminotermiliselt Cr2O3(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 2Cr(l) Mangaani toodetakse aluminotermiliselt pürolusiidist MnO2: 3MnO2(s) + 4Al(s) 3Mn(l) + 2Al2O3(s) Nt: 1) Skandiumoksiid Sc2O3 saadakse hüdroksiidi, nitraadi, oksalaadi jt ühendite termilisel lagundamisel 2) TiO2, FeTiO3, (FeTiO3 + Fe3O4), (CaTiO3) 64. Kuidas on redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime seotud d-elementide
annaabi.ee 
