I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab tsentromeer) Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi väikesed molekulid. 2. Aktiivne ainete transport transportrakkude abil, vajab energiat, transport rakk
12.Nimeta loomarakku organellid ja nende ülesanded, tunne organelle piltidelt! Rakumembraan-ainete liikumine sisse ja välja Tsütoplasmavõrgustik- rakku sisene liikumine Ribosoomid- valkude süntees Lüsosoomid-ainete lagundamine Golgi kompleks calkude töötlemine ning nende pakkimine skreedi põieketesse ja lüsosoomidesse. Mitokondor- raku varustamine energiaga Tsentrosoomid-jaotavad kromosoomide või kromatiide tsütoskelett tegeleb rakku liikumisüsteemi ja selle raku tugi olemisena 13.Kirjeda tsütoplasma koostist ja ülesandeid! Tsütoplasma abil toimub raku sisene transport ja anevahetuslik protsessid. See on membraanidest moodustunud süsteem. 14.Millest koosneb tsütoskelett ja miks seda vaja on? Koosneb niitjatest valkudest. Ta on raku tugi- ja liikumissüsteemi korraldus masin. 15.Kuidas teevad omavahel koostööd tsütoplasmavõrgustik ja Golgi kompleks?
struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma, välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem. Niidid jagunevad fibrillideks, mikrofilamentideks ja mikrotuubuliteks(torukesed). Raku jagunemisel läheb vaja tsenrosoomi, mis koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist, millest omakorda on 27 mikrotuubulit, mis on kolmestes gruppides. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis jaotavad kromosoome või kromatiide tütarrakkude vahel. Viburid koosnevad ka mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju, annab pinotsütoosi-ja fagotsütoosivõime.
Paari moodustavad homoloogilised kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Sugurakkudes on igast paarist ainuke kromosoom, ehk kokku 23. Geen on kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe kindla tunnuse ühe valgu sünteesi. Eukarüootsetes rakkudes on DNA seotud histoonidega (eriliste valkudega). DNA koos histoonidega moodustab nukleosoomse fibrilli = 1 kromosoom. Nukleosoomne fibrill pakib end kokku ja kaob. Kahekromatiidses kromosoomis saame eraldada kromatiide, tsentromeeri. Kromosoomi otsas olev ,,julla" telomeer. Kromotiidi tsentromeerist üleval pool asuv osa = kromosoomi õlg. Kromosoomid pannakse paari kromosoomi õla pikkuste ja kromosoomi kuju järgi. Pildil short arm = õlg. 23. kromosoomipaar määrab ära inimese soo. Mitoosis toimub raku jagunemine. Seal kaob ära raku tuum, on nähtavad kahekromatiidsed kromosoomid ja need lahknevad.
vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt. Hiline profaas ehk prometafaas tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab lagunema 7. Mis toimub mitoosi metafaasis? Anafaasis ? Metafaas: Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri; kinetohooride tõmbejõud on tasakaalustatud kromatiide siduvate tsentromeeride poolt; kääviniitidele mittekinnitunud kromosoomid tekitavad signaali, mis lükkab edasi anafaasi alguse. Anafaas: algab äkiliselt seoses Anaphase-Promoting Complex (APC) aktiivsuse tõusuga rakus; APC aktiveerib M-CDK (M tsükliinid) ja põhjustab seega kohesiini kompleksi lagunemise. Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. Ühe kromosoomi tütarkromatiidid eralduvad ning liiguvad raku eri poolustele; liikumise
Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kormosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(keharakud) Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Valmistub rakk jagunemiseks:toimuvad ainevahetuse põhiprotsessid-organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolide kahestumine, suurenevad raku mõõtmed, DNA kahekordistub. Interfaasis DNA kahekordistub, kromosoomid on kahekromatiidilised(mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku) Tsentromeer- ühendab kromatiide Mitoosi: Profaas- *kromosoomid keerduvad kokku *rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad *Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas -rakk polariseerub * Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid(kromo täpne jaotus) *Lõpp-tuumamembraanid lagunevad Metafaas- *kromosoomid liiguvad raku keskossa- tasapinnaliselt- Ekvatoriaaltasand *kromosoomid maksimaalselt kokkukeerdunult * Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele(teine osa kinnikunud tsentrioolidele)
See kõikus vahemikus............ pikogrammi tuuma kohta. Ühe konkreetse raku tuumas oli DNA sisaldus ...........pikogrammi. Millises rakutsükli faasis see rakk on? 91. Kirjutage, milline on kromosoomistik (n, 2n, 3n või 4n) rakutsükli erinevates faasides. G1 - 2n S - 2n >> 4n G2 - 4n M - 4n >> 2x2n 92. Rakk sisaldab mitoosi alguses .........kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on............. 4v8, 2 Mitoosi alguses on kromatiide 2 korda nii palju kui kromosoome. Mitoosi lõppedes on kromosoome sama palju kui alguses (diploidsed rakud) 93. Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis http://en.wikipedia.org/wiki/Phragmoplast Mitokondrid 94. Mitokondrite suurus ~0.5 - 1m 95
PCR reaktsioon - meetod, mis vimaldab lühikese ajaga amplifitseerida e. paljundada spetsiifilisi DNA segmente, kasutades väga vähest algmaterjali. DNA srmejäljed - saadud DNA varieeruvuse alusel saadakse nn. DNA srmejäljed. Geeniteraapia - pärilike haiguste krvaldamine asendades defektsed geenid normaalsete geenidega. 12. Mis on telomeer, tsentromeer, kääviniit, sünapsis, mikrotuubulid, kinetohoor? Telomeer - kromosoomi lpp-piirkond. Tsentromeer - kromosoomi piirkond, mis hoiab koos kromatiide ning sisaldab mitoosi- vi meioosikäävile kinnitumise kohta. Kääviniit - niitjas moodustis, mis tekkib looma- voi taimerakkus mitoosi kaigus ja osaleb kromosoomide lahknemises. Sünapsis - homoloogsete kromosoomide ajutine lähenemine kahe kaupa, mille kaigus vib toimuda krossingover. Mikrotuubulid - tsütoskeletti moodustised, mis osalevad kromosoomide eraldumises mitoosi voi meioosi kaigus. Kinetohoor - tsentromeeris paiknev kromosoomi mehhaaniline keskus, millele kinnituvad kääviniidid
annaabi.ee 
